MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

Käisid autoga välismaal ? Sõitsid ümber maailma ? Tahad sellest pikemalt kirjutada või pidevalt oma reisikirja uuendada ? See on just õige koht.

Moderaator: Moderators

Kasutaja avatar
sunwolf
Mudder
Postitusi: 54
Liitunud: N Jaan 26, 2012 8:05 pm
Kontakt:

MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas sunwolf » R Juun 15, 2012 5:16 pm

16. juunil stardivad kümme seiklushimulist rändurit kolme eriettevalmistusega Toyota maasturiga (Land Cruiser 80, Land Cruiser 100, Hilux) automatkale läbi Venemaa avaruste Euraasia ühte kaugeimasse ligipääsetavasse linna Magadani.

Ligi kaks kuud kestva ning pea 30000 km pika teekonna jooksev kroonika ehk blogi asub siin:
http://www.magadan2012.blogspot.com

ning siin:
http://www.4x4reisid.blogspot.com

Asukohta saab jooksvalt kogu reisi jooksul jälgida siit:
http://www.g4s.ee/4x4reisid

Pikemad reisikirjad, ülevaate toimunust ning värskendused automatka käigust postitame siia teemasse juba vastavalt internetivõimalustele Venemaal.
Viimati muutis sunwolf, P Juun 17, 2012 2:40 pm, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
sunwolf
Mudder
Postitusi: 54
Liitunud: N Jaan 26, 2012 8:05 pm
Kontakt:

01. päev

PostitusPostitas sunwolf » P Juun 17, 2012 2:36 pm

Kasutaja avatar
sunwolf
Mudder
Postitusi: 54
Liitunud: N Jaan 26, 2012 8:05 pm
Kontakt:

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas sunwolf » P Juun 17, 2012 2:40 pm

Esimene päev:
http://www.magadan2012.blogspot.com/2012/06/esimene-paev-venemaal.html

Esimene päev Venemaal
Esimene päev teel Magadani möödus suhteliselt rahulikult.

Piiriületus Narva/Ivangorodi vahel toimus vist rekordkiirusega - kõik varasemad Venemaale minekud on võtnud oluliselt rohkem aega. Isegi hoolimata
tigeda pilguga naispiirivalvuri pagasiavamise käskudest saime ikkagi paarikümne minutiga üle.

Ja algas Venemaa.

Esimeses piiriäärses tanklas kohtasime kütuseärikaid, kes pajatasid oma põnevast elust. Lausa uskumatuna tundus, et väikebussi paak mahutab ca 230
liiitrit. Kütusenäidik aga ei valetanud...või kui kütuseärikaid uskuda, siis sõltuvalt tankurist valetab 3-6 liitrit.
Siinjuures tuleb tänada meie toetajaid Olerexi ja Port 1, tänu kellele saame sõita oluliselt kaugemale kui plaanisime.

Ivangorodist väljudes üllatasid taaskord vene teed.
Sedapuhku aga mitte halvas mõttes.
Asfaldiaukude vahel laveerides tekkis tunne, et üks kahest - kas on Venemaa teede olukord viimastel aastatel oluliselt paranenud või siis on
taluvuspiir Jõhvis elades ja Jõhvi aukklikel tänavatel liigeldes lihtsalt nüristunud. Kahtlustan eelkõige viimast.

Kuna Venemaa liiklus on nagu on, siis hakkasime juba varakult arvutama, et kui suur on "õiglane" summa, mida maksta politseile kiiruseületamise korral.
Lõplikuks summaks jäi umbes 500 rubla, siiamaani õnneks pole pidanud veel sedasi arveldama.

(NB! Katseeksituse meetodil saime teisel päeval teada, et see summa on 100 rubla...)

Vene liiklusstiil on aga nagu on. Selles osas vist lähimatel aastakümnetel muutust aset ei leia.
Kus võimalik, seal tehakse kaherealisest teest kuuerealine, seal, kus aga see võimatu, tehakse kaherealisest neljarealine.
Maasturitega sõites on vähemalt see hea, et kõige parempoolsem rida (ehk siis murumaastik) on üldjuhul vaba.

Õhtu saabudes asusime sobivat ööbimiskohta otsima. Mitukümmend kilomeetrit jõeperve pidi kulgedes leidsime viimaks ühel heinamaal sobiva koha
peatumiseks ja telkide üles panekuks.
Linnulennul arvestades jäime peatuma umbes 400 km kaugusel Eestist.

Sobiv oli see paik aga eelkõige kohalikele elanikele - sääskedele ja kihulastele - kes ründasid meid kohe pärast autode põllule parkimist.
Kuidas nood rõvedad putukad üldse elada saavad??? Kui neil heal juhul aastas korra inimeseed ette jäävad, siis kust nad muul ajal massiliselt verd
imeda saavad??

Õhtu oli kena ja seltskondlik, lõkke ääres sumisedes.
Lõpuks magama minnes vajus kes telki, kes autosse, kes aga hoopistükkis auto katusel asuvasse telki puges.

Aklimatiseerumine tulemuseks olid hommikused väsinud näod ning veidi väsinud start Magadani poole.

_________________________________
Marko Kaldur, kroonik
Siberi ekspeditsioon MAGADAN 2012
http://www.magadan2012.blogspot.com
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 15512
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas Landy » E Juun 18, 2012 9:00 am

MAGADAN: Esimese öö veetsime kuskil sooaarsel põllul, mida valitsesid sääsed ja killer-moshkad. Kella kuuest hommikul asusid nad rünnakule. Kadusid on esteetilises välimuses, aga oleme taastumas. Muidu on kõik korras ja jätkame liikumist. Väinz

Metsik helistas ja lisas, et üks kodanik olevat hammustuste peale paiste läinud ning ükski kaas võetud keemia vahend ei aita nende hirmaste elukate vastu. Seda USA eriväelaste keemiat söövade need satikad vist hommikusöögiks. Palav pidvat ka olema +28C.
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi ja MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 552
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas margus11 » E Juun 18, 2012 2:51 pm

G4Si gps suht jama,näitab aint kus auto asub.Minuarust Mongoolia reisilistel hea lahendus,kriips kaardil ja näeb ilusti läbitud marsruuti,keskmist kiirust.
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 15512
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas Landy » T Juun 19, 2012 9:07 pm

04. päev
Teine ja kolmas päev möödusid suures jaos nürilt asfalti nühkides.
Kuigi jah - Venemaal on asfalt suhteline mõiste - mõnes karupees asuvas paigas võib metsade vahel tuhida kümneid kilomeetreid piki noolsirget ja
laudsiledat asfalti, mis aga kõige ootamatuma koha peal nagu lõigatult otsa lõppeb. Paar kilomeetrit on seejärel tee, mis hambad suust välja raputab -
ning siis taas ideaalne kiirtee. Otsekui oleks teedeehitajatel vahepeal asfalt otsa saanud või paar koormat brigadiri koduhoovi asfalteerimiseks
kulunud.

Rait mainis seepeale, et Kasahstanis olid nad kaugel, keset inimtühja kõrbeala, sattunud kahesajameetrise asfaldilõigu peale, mis oleks otsekui taevast
kukkunud.

Iga taolise takistusriba juurde kippusid rekkatest ja sõiduautodest ummikud tekkima. Me saime õnneks taolistest kohtadest möödumiseks kasutada
parempoolset sõidurada - mudast teepeenart. Enamasti oli seal ka oluliselt siledam pinnas, võrreldes maanteedega.

Et rutiini veidigi murda, tõmbasime vahepeal suuremate trasside pealt kõrvale ning valisime otseteeks tupikumärgiga porilõigu. Loogika oli lihtne - kui
tee otsa saab, siis edasi vintsime.
Vintsimist meil vaja küll ei läinud, aga teel nägime põhjalikult muttauppunud rekkat. See vaade pani Väintsi rõõmust rõkkama - taolist pilti oli ta
kannatamatult oodanud.

Mingil hetkel muutus sõitmine üsna keeruliseks, kuna miljonid liblikad olid valinud just meie marsruudi ringi lendamiseks.
Igal juhul oli klaas sedavõrd paksult liblikajääke täis, et seda paska pidanuks liivapaberiga maha nühkima. Neljandal päeval valisime parimaks
puhastusvahendiks zhileti.

Ent mitte vaid klaasid ei ummistunud liblikatest, aga ka radiaator ja õhufilter.
Rait kauples ühelt külamehelt radika ette peenema võrgu - mees tõi kodust udupeene sitsiriide. Kas see oli nüüd ta naise öösärk või köögikardin, selles
me selgust ei saanudki.

Samal ajal suutis ülejäänud seltskond külapoe peenrahast tühjaks osta - viimased meist enam saiakesi ei saanud, kuna müüjamammil polnud enam
vahetusraha.

Looduse osas aga pole senisest sõidust midagi erilist esile tuua - maastik nägi välja umbes sarnane nagu liikudes Jõhvist Tartusse, seejärel läbi
Võrumaa ning viimaks Tõrvast Pärnu poole. Kohati olid tormid suuri metsaalasid maha murdnud, teisal samasugust rüüstamistööd inimkäed korda saatnud.

Mingil hetkel muutus ümbrus sedavõrd metsikuks, et isegi GPS ei tahtnud enam suunda näidata. Õigemini küll ilmusid kaardile teed, mida tegelikkuses ei
eksisteerinud ning GPSi suunajuhatajal kiilus tekst kinni.

Ning siis, taaskord ei kusagil, keset mittemiskit, oli tee ääres vingelt ülesvuntsitud võmmiputka.

Õhtu poole muutus peamiseks eesmärgiks vihmapilve alt läbi sõita. Kui see tehtud, oli juba sedavõrd hiline aeg, et pärast edutut järve äärde pääsemise
üritamist lõime telgid karjamaal üles. Et see paik täiesti asustamata polnud, tõestas hommikul laagri poole tormanud lehmakari...see juhtus siis teisel
õhtul ja kolmandal hommikul.

Krt, ajaarvestus on juba praegu sassis...

Igal juhul õhtu hiljem, ehk siis kolmandal õhtul, sättisime end külavahele laagrisse. Ilus suur järv oli ning laagriplatsile jõudes rikkusime ära
kohalike noorte "romantika" järvekaldal.
See meid aga ei häirinud - tunnike hiljem vennastusime juba linnakese priitahtliku päästeametnikuga.

Ahjaa, tehnika osas veel nii palju, et ühel autol (LC 80) hakkas miski väga kummaliselt kolisema, heli allikat ei õnnestunudki kindlaks teha.
Ning õhtul muundurit testides oli põhiparooliks "Ära nussi, maha põleb"...

Neljandal hommikul laagriplatsilt minema sõites suutsime ühe autodest (LC 100) ka mudasel heinamaal kivi otsa parkida. Veidi nikerdamist ning mõtlemist
ja masin sai mudast välja.

Veidi hiljem hakkas Raidi masin (LC 80) armatuuril tulesid vilgutama. Pidi olema selle mudeli tüüpviga, siledama tee peale jõudes lõppes tuledemäng
ära.

Täna loodame otsaga Uuralitesse jõuda, siis hakkab lõpuks ka seikluseks kiskuma...


(NB! Ei soovita kellelgi osta endale Sony Ericssoni Xperia Active telefoni - isegi seal, kus on muidu levi, see telefon ei toimi. Matkatelefon my
ass...)


_________________________________
Marko Kaldur, kroonik
Siberi ekspeditsioon MAGADAN 2012
http://www.magadan2012.blogspot.com
Kirjutas SUNWOLF kell 10:58
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi ja MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 15512
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas Landy » T Juun 19, 2012 9:08 pm

Vaadake ka värskeid pilte: http://www.magadan2012.blogspot.com/
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi ja MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"
KKKKKK
Fitting 44"
Postitusi: 442
Liitunud: T Apr 12, 2011 9:16 am

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas KKKKKK » T Juun 19, 2012 9:54 pm

Mis mõõtu BFG AT on LC80-l all?
Hilux SR 2,5 12/2012
Koduabiliseks vali AVANT kompaktlaadur!
Kasutaja avatar
tyyp07
I live off from the mud
Postitusi: 1725
Liitunud: P Okt 26, 2008 8:09 pm
Asukoht: Vääna
Kontakt:

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas tyyp07 » T Juun 19, 2012 10:53 pm

Peaks vist olema 37"
Väljaminekud kasvavad, et järele jõuda sissetulekutele....
http://www.rgb.ee
Land Rover Defender 110, 2000
53449661 Kert
Team Linnamehed
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 15512
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas Landy » N Juun 21, 2012 12:59 am

-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi ja MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"
Kasutaja avatar
toilu
I live off from the mud
Postitusi: 3272
Liitunud: E Apr 21, 2008 11:35 am
Asukoht: Tallinn

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas toilu » R Juun 22, 2012 11:41 am

Edastan MAGADAN'i 2012 info Landy palvel:)

Auto ümber ehitus kannab vilja 10.9l/100.
Sai mõõdetud kui mõlemad paagid täis. (184l). Jube palavus, kohati +32kraadi. Ööbime lagedat el põldudel, seal vähem sitikaid.
Veegodue ääres süüakse vist autol värv ära. SIBER!
Metsas näeme rsk!!!
viis kaks null neli kaks viis kaks
Kasutaja avatar
toilu
I live off from the mud
Postitusi: 3272
Liitunud: E Apr 21, 2008 11:35 am
Asukoht: Tallinn

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas toilu » P Juun 24, 2012 11:56 am

Jaanituli ja pidu oli Kasekas supper. Oli u. 300 inimest.
Uskumatult palju eestlasi. LILLEKESEL paluti suure tõrvikuga jaanituli süüdata.
Andsime raamatud üle, interviuu kohalikule telekanalile jne.
Kutsut igale poole külla. Pidu käis hommikuni. Oleme jälle ratastel. Homme plaanime Tisetist BAM'ile minna.
Metsas näeme rsk!!!
viis kaks null neli kaks viis kaks
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 15512
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas Landy » T Juun 26, 2012 9:06 am

Rait annab teda:
Umbes 130 km BAM-i läbitud. Autod punasest savist poole raskemad. Urali rööbastes pidin külili käima paar korda. Paar korda pidime vintsima, Raidil tiivaliend puruks.Edasi liigume Bratskist Baikalini ja sealt Irkustskisse.
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi ja MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"
Kasutaja avatar
tyyp07
I live off from the mud
Postitusi: 1725
Liitunud: P Okt 26, 2008 8:09 pm
Asukoht: Vääna
Kontakt:

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas tyyp07 » T Juun 26, 2012 11:39 am

LC80 ja Hiluxi rehvid purud, LC80 oma ribadeks. Lähima asustatud punktini 70 km teed, mida ei eksisteeri. Tagasi mitukümmend km segipaisatud
maastikku...
Hea algus BAM-ile, ainult tige karu on veel puudu.


Täpsustus.
LC80-l on KAKS rehvi ribadeks. Lootusetult.
Rohkem varurehve ei ole.
Hiluxil üks rehv puru.

BAM armu ei anna...
Väljaminekud kasvavad, et järele jõuda sissetulekutele....
http://www.rgb.ee
Land Rover Defender 110, 2000
53449661 Kert
Team Linnamehed
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 15512
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: MAGADAN 2012 - reisikiri 4x4-matkalt läbi Siberi

PostitusPostitas Landy » T Juun 26, 2012 9:52 pm

Flashback:
22 June
MAGADAN: Kuues päev käib.
Kõik istuvad ja vahivad klaasistunud pilguga asfalti või möödatuhisevat
maastikku. Või unenägusid (Väints). Või atlast (Väints).

Oleme jõudnud juba kaugele Siberi sügavustesse.
Kuna teedeatlas on teises autos,... siis ei oska isegi hetkel asukohta
nimetada. Kuskil Novosibirski kandis vist.
Meie autos olijad peavad leppima väikese ümmarguse gloobusega, kus isegi
Arktika ja Antarktika vaheline distants imelühike tundub. Juba tehaksegi
seda vaadates plaane, et järgmine sõit võiks kulgeda üle
Põhja-Jäämere...või siis karakatitsatega Venemaalt Alaskale.

Ent mis vahepeal veel aset leidnud.

Ületasime Uuralid.
Eelmäestik tervitas meid küll vinge äikesetormiga, tegelikud mäed aga jäid
üsna lahjaks. Tegu oli vist ühe madalaima punktiga Uuralites, mis taaskord
Võrumaa kuppelmaastikke meenutas. Kõrgused olid muidugi sadu kordi
suuremad.

Ajavööndid mööduvad linnulennul, hetkel vist on ajavaheks Eestiga juba 4
tundi.

Oli tõsine plaan teha pilti Euroopa ja Aasia piiri peal.
Plaaniks see jäigi, sest JUHUL KUI tee ääres vilksamisi nähtud monument
oli piiritähis, siis selleni tagasi jõudmiseks pidanuks hirmsa ringi
tegema.
Aga tagasiteel üritame tähelepanelikumad olla ja õigel hetkel kiirust maha
võtta...

Järgnevalt väike kivi eesti meedia kapsaaeda.
Peatusime ühes väikekülas söömiseks ning kuna meie maasturid äratasid
piisavalt tähelepanu, siis ilmus peagi välja ka kohaliku kobrulehe
ajakirjanik, kes meiega intervjuu tegi. Lubas selle ka internetti
postitada, kui lingi saame, jagame infot siingi.

Ahjaa. Väike üleskutse blogilugejatele kah.
Kuna kuuldavasti olnud meist päris mitmes kohas juttu (Delfi, Õhtuleht,
Järva Teataja jne), siis äkki viitsite postitada siia teema alla
kommentaaridesse artiklite lingid.
Siin kaugel oleks kõigil rändureil hea lugeda, et kuidas meid ära saadeti...

Ma ei tea, kas karuputkest juba pajatasin, aga Uuralitest Euroopa pool
vohab seda ikka tõesti massiliselt.
Ent kohalikke see ei häiri, lapsed-koerad-kassid jooksevad süüdimatult
karuputkede vahel ringi ning pole mingeid põletusi ega muud taolist.

Koertest rääkides aga, võib nende puhul täheldada tõelist Vene pohuismi -
paar krantsi peesitas suisa keset kiirteed (Vene mõistes selline tee, kus
saab liigelda kiiremini kui 50 km/h) ning neid ei peleta isegi
autosignaalide üürgamine.

Teedeehitus Venes on veel põnevam.
Näiteks on teede ääres perioodiliselt bussipeatused, kenasti üle värvitud
ja puha. Peatuste juures ülekäigurajad, samuti värske värvi saanud.
Läheduses aga ei ühtegi asulat ega tööstust ega muud.
Tont teab, kuhu neis peatustes mahaminejad lähevad.

Ning teede maha- ja pealesõidud, mis igati märkidega tähistatud, ent maha
pöörates oled paarikümne meetri järel sügaval metsas või võsas, kust ükski
rada edasi ei lähe.

Taaskord igavust peletades pöörasime isegi oma masinad mõne liini alla ja
soistele maastikele, et "lõigata". Tõsist ekstreemsust aga kogeda ei
õnnestunud, hoiame selle BAM-ile jõudmise ajaks.

Liikluskultuurist Venemaal olen varasemalt juba kirjutanud.
Paremaks ei ole see sugugi läinud ning meilegi igasugused möödasõiduvõtted
ja ummikutest möödahiilimised kenasti käppa saanud.

Näiteks ühes kohas, kus teederemondi tõttu kilomeetritepikkune ummik
seisis, lasime me palavuses passimisest tüdinenutena edasi üle põllu.
Mingi rada seal ees oli, seda mööda ummikust mööda tuhisedes võitsime vist
tunde, mis muidu seistes kulunuks.
Üks Zhigulivend üritas ka maasturitega põllu peal tempos püsida, aga
loobus oluliselt varem konkurentsist. Tõenäoliselt sundis teda loobuma
auto või selle küljest ära lennanud jupid.

Aga tegelikult mulle vene liikluskultuur(itus) täiesti meeldib. Siin loeb
suurema ja kiirema reegel, ainsaks probleemiks on, et rekkad on veel veidi
suuremad kui meie masinad.

Just äsja kõlas rekkakolonnist mööda tuhisedes lällarist lause "Ossaraks,
sealt tuleb üks Hondaga vastu, jõuame VIST...".

Venemaal on pidevjoone ületamine liikluses veelgi suurem kuritegu kui
kiiruseületamine või purjus peaga sõitmine.
Kui aga pidevjoon on pidevalt aukudest katkestatud, kas siis võib seda
lugeda katkendjooneks ja möödasõitu sooritada?

Kellelgi tuli idee (tõenäoliselt taaskord Tiidu masina ideedegenereerijate
seltskonnast), et Eesti riik saaks kõvasti raha kokku hoida, kui
Tallinn-Tartu maanteele kiirusekaamerate asemel iga paari kilomeetri
järele kraavid sisse kaevata. Kiirused muutuks kindlasti palju väiksemaks.
Ning maasturitemüüjad hõõruksid rõõmsalt käsi.

Just meenus veel, et ega võmmid (ehk kohapealset terminoloogiat kasutades
mendid) ka ise reegleid järgi - lasevad täie pasaga nii, et Ladadel mutrid
lendavad.

Äärepealt oleks vahepeal taaskord ka paari miilitsa pereeelarvet täitma
pidanud, aga tee kõrvale tõmmatud juht oma seadusetundmise ja bravuuriga
pani majori sedapuhku kahvatuma.

Muidu on neid tee ääres kiirust mõõtmas aga lahe jälgida - nagu keegi
kuskil ütles, siis "pisikesed mendid suurte mütsidega"...

Veidi nutikamad on teede ääres kiirusekaamerad maskeerimisvõrguga katnud,
palgalisa teenimiseks pannakse kogu fantaasia mängu.

Mentidest palju rõvedamad on aga debiilikutest mustlased kitsaste
maanteede ääres.
Käsi püsti, hääletavad nad peaaegu keset teed, teeseldes, et auto rikki
läinud.
Lollile aga, kes peatub, hakatakse kohe käekellasid ja mustlastüdrukuid ja
muud pahna pähe määrima, auto paak imetakse kütusest poolkuivaks jne.
Lisaks muule ei seisa nad hääletades mitte tee ääres, vaid ronivad suisa
poolde sõiduritta.
Nagu veendusime, siis parim viis taoliste värdjate õpetamiseks, on sõita
neist võimalikult lähedalt mööda, nii et vennikesed suurte konnahüpetega
teepeenrale kargavad.

Palavus on siin tappev, päeval ca 30 kraadi kandis, öösel vaid veidi vähem.
Autodes käivad konditsioneerid täisvõimsusel ning esimesed juba köhivad.

Ujumis- või pesemiskohtade otsimine on kah parajalt vaevanõudev
ettevõtmine, mistõttu lähtume pigem põhimõttest, et "laisk peseb, usin
kratsib".

Ühte taolist pesemiskohta otsides üritasime ka Hiluxi järve ära uputada,
et teada saada, kui mudane põhi on. Sellesse kohta ujuma me seejärel enam
ei tahtnud minna.

Erinevad ujumiskohad ning teeäärsed söögikohad tõid eelmisel aastal
Mongoolia reisil osalenutele ka palju nostalgiahetki.

Uuralitest juba mitmesaja kilomeetri kaugusele jõudes muutusid põllud
järjest avaramaks ja avaramaks.
Kuidas nad küll kogu selle tohutu maalahmaka ära harivad?
Paljudes kohtades paistis, et näiteks mais ja teisedki põlluviljad olid
juba teisel ringil sel aastal.

Viienda öö peatuspaika otsides üritasime esmalt ühe suure järve äärde end
sättida. Seal aga ootasid meid juba parmud (need lendavad versioonid
parmudest), kes nii tigedalt sumisesid, et kartsime kohe autode
plekikriginat kuulda parmude hammaste all.

Lahkusime sealt kiiruga, eelnevalt veel tunnistajaks olles, et venelased
sõidavad oma Volgade ja Ladadega hooga kohtadesse, kuhu
eriettevalmistusega maasturidki ettevaatlikult liginevad. Hämmastav,
milleks kõigeks on võimeline vene tehnika.

Tehnikast rääkides, siis maanteeigavuse peletamiseks jõuti autode vahel
ideid vahetades (lällarite kaudu peamiselt) suisa ulmeliste projektideni,
et kuidas veoautode (GAZ 66?) baasil endale matkaautosid ümber ehitada.
Ei imestaks, kui mõni taoline idee peagi ka reaalsuseks saab...

Kõikjal levinud sinise majavärvi kohta kõlas järgmine teooria: küllap
Venemaal on mingi pood, mis müüb sinist värvi 50% allahindlusega ning vaid
tonnistes vaatides. Muidu see värv nii levinud vast poleks.

Ja üha tihedamini vastusõitvate parempoolse rooliga autode kohta arvati,
et tõenäoliselt töötavad siin paljud postiljonidena...

Kuuendat ööbimiskohta otsisime samuti paikades, kus GPS-i järgi peaks
olema järv, tegelikkuses aga kergelt mudane järvepõhi.
Üsna lõbus oli seal kihutada, muda lendamas ja raisakotkad pea kohal
tiirutamas.
Ühtlasi kogunes autode ümber taaskord pöidlasuuruste parmude parv, kes
miljardiliste hordidena autode plekki kraapisid ja 4x4-konservidega kohale
veerenud toitu ihaldasid.

Täna õhtul kavatseb Tiit sünnipäeva tähistama hakata, seega homme
kindlasti blogisse ühtegi kannet juurde ei tule...


Ühtlasi on praegu vast õige aeg anda lühiülevaade reisiseltskonnast.

Nimeliselt on sedapuhku kaasas:
Rait (Metsik), Kai (Lilleke), Veiko (Pikk), Marko (Kirjanik), Tiit, Väino
(Väints), Elver (Sideminister), Heiki, Heiki, Vahur.

Kõigil on varasemalt kõvasti kogemusi Venemaaga - kes seal ringi rännanud,
kes äri teinud/tegemas, kes sõjaväes teeninud.
Ning kõiki ühendab soov panna end proovile ekstreemsestes tingimustes
Kaug-Siberi metsikutel maastikel, harrastada karmi offroadi ja muuhulgas
olla kultuurisaadikuteks Siberi eesti külades ja kohalike seas.

Allikas: http://www.magadan2012.blogspot.com/
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi ja MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

Mine “Reisikirjad ja pikemad jutustused”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline