Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Käisid autoga välismaal ? Sõitsid ümber maailma ? Tahad sellest pikemalt kirjutada või pidevalt oma reisikirja uuendada ? See on just õige koht.

Moderaator: Moderators

Kasutaja avatar
helar
I live off from the mud
Postitusi: 2631
Liitunud: T Jaan 12, 2010 4:13 pm
Asukoht: Vääna Jõesuu

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas helar »

Niisiis vahepeal selgus , et mööda teed meid mere äärde ei lasta. Seega oli meie ainus võimalus sõita sinna mööda tundrat, sest niikaugele me olime tulnud ja peame autodega mereni saama. Niisiis hakkasime vaikselt mere poole ukerdama.

Pilt

Tegelikult ega alguses eriti peale lennata ei julgenud. Kartsime ,et paksu lume all pole maapind korralikult külmanud ja see ei ole koht kus sa tahaksid auto maakera sisse uputada.

Pilt

Piltidelt tundub see maastik suhteliselt sile ,kuid tegelikkuses on tegemist paraja pokumaaga.
Paksu lumekihi all on piisavalt igasuguseid auke ja lohke kuhu sai auto ilusasti ära parkida.
Lasime rehvid tühjemaks ning siis kandis lumekoorik enamuse ajast ilusasti. Lihtsalt igaüks pidi oma jälge sõitma. Üks vale liigutus gaasipedaaliga tähendas labida välja otsimist.

Pilt
Pilt
Pilt

Peale mõningast ukerdamist jõudsime peaaegu mereni välja. Usinad ehitustöölised olid aga mere kaldale tee rajanud ja sellest kõrgest vallist ülesaamisega tekkis veidi raskusi. Õnneks olid lähedal mitu teehöövlimeest ja nad tulid kohe uudistama mis hullud siin tundras ringi kihutavad. Ühtlasi olid nad meile ka ankruks- saime üle lumevalli teele vintsida.
Kuivõrd mina olin viimane järjekorras siis arvasin ,et paneks põhjagaasiga kõrvalt läbi lumevalli- no ei jõua ära oodata kuna mereni saab! Võtsin veel korralikult hoogu ja tuld.

Pilt
Pilt

Seekordseks tulemuseks jäi 7 meetrit. Maandusin ilge kolakaga, lahtise turvavööga muidugi, nina peale. Kõigil , kaasa arvatud minul, oli hirmus tunne ,et peale sellist trikki jääbki chero tundrasse. Ilmselt olekski jäänud kui metallstanget poleks olnud. Ainult number pani leebet.
Teehöövlimeestel muidugi nalja nabani. Küll aga oli heameel selle üle ,et maailma koledaim katuseraam töötas suurepäraselt- katusel oli 60l bensiini ja varustust täis suusaboks.
Teehöövilimeestel oli meid nähes nii hea meel ,et lubasid meile tundrasse tee sisse lükata. Selleni muidugi asi ei jõudnud. Nad valasid meid „tänutäheks“ diisliga üle.

Pilt

Ma enam täpselt ei mäleta kas neile pudel sai antud. Igaljuhul jutt selline ,et töömehed pannakse enne tööle minekut ja töölt tulles puhuma. Seega kärakaga pidid nad ettevaatlikud olema.
Grupipilt tehtud ja meestega suheldud, üritasime veelgi mööda kaldaäärt edasi trügida.
Ma muidugi ei ole üldse kindel ,et Olavi merd nägi, kuna üks kohalikest töölistest oli ka kirglik karujahimees ja juttu oleks neil seal veel tundideks jagunud.

Pilt

Lõpuks jõudsime välja millegi poolsaare sarnase moodustise peale, kus lõppes igasugune võimalus edasi sõita.
Niikaua kui mina kodustega satikaga lobisesin ,arenes selja taga mingisugune sõnelus.
Nimelt mingisugustel töölistel ei olnud üldse hea meel võõraid seal hulkumas näha. Nad hakkasid meid sealt eemale peletama, kirjutati auto numbreid üles ja helistati kuhugi. Ilmselt tahtsid endid lihtsalt huvitavaks teha, kuid arvasime siiski ,et mõtekam oleks kiirelt jalga lasta.
Niisiis kimasimegi kähku tuldud „teed“ tagasi. Sellises olukorras soovisin küll ,et vints oleks kiirem.
Pilt
Pilt
Pilt

Sellel reisil jäi meie kaugemaks põhjapoolsemaks punktiks N68.50.07.5 ja E67.01.48.0

Pilt

Järgmiseks plaan oli kihutada Salehardi- teisele poole Uuraleid, Aasiasse.
Intas öeldi meile selle plaani peale –pole võimalik. Eks lähme siis vaatame.
Natukese maad sõitmist ning arvasime endid olevat kohas kust idee järgi võiks Salehardi saada. Läksime siis proovima. Kompassi järgi vähemalt tundus ,et liigume õiges suunas.
Samal ööl ööbisime taas keset tundrat. Sedakorda siis juba Aasias. Selline liigutus liigutas kella veel 2 tundi edasi.
Külma oli ainult miski 20 kraadi kanti ,kuid tuul oli nii mürgine ,et sundis õhtusöögi lõpetama autos.
Piisas suitsu läitmisest ja juba oli käsi kange. Krt see õhtu lõi mul miski põhja ka alt- not fun @ all.
Aga muidu täitsa mõnus õhtu - jõime autos õlut ja vaatasime virmalisi - äge!

Pilt

Hommikul kihutasime edasi Salehardi poole.
Lõpuks muutus tee sinna juba kohati üsna heaks.

Pilt

Enne aga leidsime tundrast ühe puu ,kuhu sai ka KP pandud. Teibiga über puu hunnik euromünte ja pudel Vana Tallinnat.
Täpsemad kordinaadid paneb ehk Rait kirja.

Pilt

Miski 20 kilomeetrit enne Salehardi jõudsime välja linnakesse nimega Labõtnangi, kus ootas ees meid uus sõber Zenja. Tema kontakti saime Vorkutast sellesama uazivennikese käest.
Labõtnangi – 8 kuuse küla.

Pilt

Tutvused tehtud, hakkas ta meile kohalikuks giidiks. Esimese asjana ,nagu ikka sellel reisil juba tavaks saanud , oli vaja kohe cherokeed tankida. 6 kilomeetrit enne tanklat otsustsid ka aurud paagist lahkuda, niiet pidime oma viimase bensiini paaki valama ,et tanklani jõuda.
Autod tangitud, suundusime edasi Salehardi, kus meile linna suurimad vaatamisväärsused ära näidati. Nagu igas suuremas linnas kombeks, siis ei puudunud sealtki oma jäälinnak. Õhtuti on need skulptuurid ilusasti valgustatud.
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt

Salehard on maalimas üks nendest vähestest linnadest mis asub polaarjoone peal.

Pilt

Ühelpool kaart oled üle polaarjoone põhjas teiselpool jällegi lõunas.
Salehard nähtud sõitsime tagasi Labõtnangi.
Esmalt külastasime seal kohalikku turgu.
Lisaks tavapärasele kolale, mida igalt turult leiab, müüvad neenetsid seal kõike mida põhjapõdra küljes leidub ja sellest loomast valmistada saab.

Pilt

Näiteks need ilusad põdranahksed saapad maksid 9000.- rutsi.

Pilt

Peale neenetsite nägemist olime vägagi huvitatud nende põlisasukate elukohaga tutvumisest.
Zenja teadis kus üks leibkond elab ning suundusime neile külla.

Pilt

Kuivõrd Arb d ja suured tühjad rehvid meid sihtkohani eriti lähemale ei aidanud, olime selle tee sunnitud ette võtma jalgsi.

Pilt

Peale 20 minutilist jalutuskäiku olimegi jõudnud kohale.

Pilt

Sellist hütti kus neenetsid elavad nimetatake Tsumm `iks. (S tähele katus peale ,pole sellist klaverit) Põhimõtteliselt on tegemist püstkojaga kuhu on peale laotatud põdranahad. Kusjuures talvel ja suvel kasutatakse erinevaid nahkasid. Tsummi põrand koosneb lihtsalt maapinnale asetatud laudadest. Vähemalt mina ei suutnud laudade vahelt küll peale maapinna muud tuvastada. Keset elamist on küttekolle millel ühtlasi valmistatakse ka süüa. Seinte ääres on miskid asemed kus siis istutakse ja magatakse. Inimesed ja koerad elavad koos ühe katuse all. Terve elamine, sealhulgas elanike riided ,olid koerakarvu täis.

Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt

Sellist elu igapäev ei näe. Karbi kergitas ikka kergelt lahti küll.
Tsummi ümber elab põhjapõtrade kari. Põhapõder on neenetsite põhiline elatusallikas. Sealne
kari võis olla oma 150 pealine, mis seal ümbruses lume alt söögipoolist otsis. Mõni uudishimulikum tuli ka külalisi kaema.

Pilt

Kevadel rännatakse kogu selle karjaga põhja ja talve hakul lõunasse tagasi. Nii pidi põtradel hea olla olema. Inimene sätib oma elu nii ,et loomal hea oleks.
Kogu elamist kolitakse edasi tagasi regedega mis „pargivad“ tsummi ümbruses.
Kasvult on kodanikud üsna pisikesed.

Pilt

Vanem härra rääkis küll vene keelt, kuid noor perenaine lobises täiesti arusaamatus kohalikus keeles. Mobiiliga muide.
Vot selline eluke sealkandis. Proovisin ennast seal elamas ette kujutada. Nädalake-paar seal kükitada oleks ilmselt lahe, kuid 365/24/7 ei kujuta küll hästi ette.
Väintsi kaamerasilma ette see tsumm küll kahjuks ei jäänud, kuna õues oli niivõrd külm ,et kaamera oleks lihtsalt ära hangunud.

Pilt

Edasiseks võtsime suuna tagasi Labõtnangi.
Zenja nimelt oli „kodustele“ käsu kätte andnud ,et meile valmistataks süüa ja nõudis tungivalt ,et veedaksime õhtu tema juures baasis, kus teeme sauna ja ajaksime muidu juttu. Baasi mõistest ei saanud me väga täpselt aru ,kuid sellest kohe.
Seal pidi asuma ka soe garaash ,kus mul võimaldatakse streikivat cherot torkida.

Enne baasi sõitmist aga väisasime kohalikku autovaruosade poodi. Sealt tahtsin Jeebile osta lambda andurit ,milles arvasin olevat põhjuse ,et auto kakub. Kõikide uskumatute üllatuseks oli selline vidin autopoes täiesti olemas. Siemensi oma ja puha, ning hinda küsiti 2500.- rutsi. Mitte küll kõige ässam diil ,kuid valikud puudusid.

Lõpuks jõudsimegi baasi.

Pilt

Aga ära sina hinda raamatut kaane järgi.
Tegemist oli hoopis tema ehituspoega mis oli seest väga viks ja viisakas.
Meid juhatati sauna eesruumi, kus meie jaoks oli juba laud kaetud. Põhiroaks oli valmistatud suur potitäis põhjapõdra suppi. Supp oli väga maitsev. Väike kõhutäide võetud, hakkas ülejäänud seltskond saunamõnusid nautima, mina aga suundusin sooja garaashi seda lambda andurit vahetama, mida arvasin viimased 3500 kilomeetrit auto jukerdamise põhjuseks olevat.
Peale anduri vahetust läksin proovisõidule ja pidin tõdema ,et olin oma diagnoosiga pange pannud.
Lõpuks avastasin ühe küünlajuhtme, mis oli oma voolu suhteliselt veidrasse kohale sülitanud. Parandasin selle ära ning peale proovisõitu olin üsna heas tujus- chero käis jälle nagu kell.
Jess! Nüüd saab lõpuks sauna.

Pilt

Baasi valvur pidi sel öösel oma kuupalga nimel tõsisemalt vaeva nägema. Nimelt, Väints vana kinomehhaanik, oli ennast valvuri ruumi, sohvale tuttu sättinud. Kuna terve see tuba ,kus Väins õndsalt und magas, oli valvemonitore täis, siis ei jäänud vaesel valvuril muud üle kui öö otsa ümber baasi jalutada ja valdusi valvata.
Mina aga avastasin ennast hommikul sellisest situatsioonist.

Pilt

Polegi enne ehituspoes ööbinud.
Hommikul paisati penokas koos eestlaste kujunditega uuesti rõõmaslt müüki.

Hommikul asusisime edasisi reisiplaane tegema. Jamaal jäi seekord sihtkohana välja. Otsustasime ,et läheme tuldud teed tagasi, ja sealt edasi Mezenni.
Olavi ja Aimar aga otsustasid ,et liiguvad piki Uuraleid lõunasse ja sealt koju.
Kahju oli lahku minna. Võrukate näol oli tegemist väga toredate ja lahedate reisikaaslastega.
Äitäh teile, ning suvel kindlasti kohtume!
Hakkasimegi liikuma tuldud rada tagasi. Arvestades minu hommikust tervislikku seisundit oli Väints õnneks nõus mõnda aega ise tüürima.
Plaan oli kuidagi üle Uuralite saada ,et ei peaks tegema sellist suurt ringi nagu tulles. Nii me siis proovisimegi igal võimalikul variandil vasakule hoida.
Esmalt sattusime sellisesse kohta:

Pilt
Pilt
Pilt

Valvuri jutu kohaselt oli tegemist rikkurite suvituskohaga.
Väga ilus koht keset mäestikku otse jõe ääres. Seal suvitaks ja kalastaks isegi hea meelega.
Lilleke puhkas vahepeal autosõidust ja valis edasiliikumiseks veidi testsugusema mooduse.

Pilt

Mingil hetkel hakkas tunduma ,et chero on kuidagi eriti näljaseks läinud. Autost väljudes oli tunne nagu sõidaks briketiga. Must suits mis summutist väljus varjas lausa päikesevalguse.

Pilt

Nüüd oli selge. Lambda andur on kindlasti läbi. Seesama andur mille olin uuena 100 kilomeetrit tagasi auto külge keeranud.
Egas midagi. Tuli vana andur uuesti tagasi keerata. Seda küll mitte enam nii mugavates tingimustes.

Pilt


Jälle auto korras ja edasi.
Veidi maad eemal nägime jälle pisikest rada mägedesse minemas ja otsustasime muidugi asja uurima minna.
Pilt
Pilt

Üle mägede meil sealt küll saada ei õnnestunud kuid leidsime keset inimtühja mäestikku üsna veidra ehitise- miljonivaatega peldiku.

Pilt
Y61 Pätcruiser , LC80 .
Kuni autopesuni on offroad lahe...
Autoremont Tallinnas. http://www.heinworks.ee
Kasutaja avatar
metsik
I live off from the mud
Postitusi: 2131
Liitunud: R Aug 31, 2007 11:59 am
Asukoht: TALLINN kristiine juures

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas metsik »

Selleks korraks viimane osa talvest
http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Motor ... rip+8.aspx
saaks maakerale tiiru peale. Tel. 5183816
http://www.kregori.ee Teleskooplaaduri teenused
https://www.facebook.com/kregori.ee/?fref=ts
Kasutaja avatar
TiitR
I live off from the mud
Postitusi: 5765
Liitunud: P Mai 18, 2008 8:00 pm
Asukoht: Tartumaa + Ida-Virumaa

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas TiitR »

Väääga tip-top pildimaterjal ja kommentaarid juurde! :thumb: Aga panin tähele, et peale metsiku LC, olid teistel osalejatel sellisesse karmi kliimasse suht tagasihoidlikud rehvid alla keeratud? :roll:
Kasutaja avatar
metsik
I live off from the mud
Postitusi: 2131
Liitunud: R Aug 31, 2007 11:59 am
Asukoht: TALLINN kristiine juures

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas metsik »

Tegelikult polegi seal sellist väga karmi rehvi vaja.Maani seal vist ei ulata kuskil kraapima.
Rohkem oleks vaja suurt rehvi,et püsiks lumel.Samas ega seda idealset rehvi sinna valida on suht keeruline.
Meil tuleb ju alati jube palju maha kärutada enne kui asi põnevaks läheb.
Kõik said väga hästi hakkama.
Sellised talvised tripid on pagana lahedad.Aga pole õiget tormi veel saanud ja jääkaru pole ka näinud.
Nii et...
Sõber Helar,Paned ka oma sulest veel mõne rea?
saaks maakerale tiiru peale. Tel. 5183816
http://www.kregori.ee Teleskooplaaduri teenused
https://www.facebook.com/kregori.ee/?fref=ts
Kasutaja avatar
helar
I live off from the mud
Postitusi: 2631
Liitunud: T Jaan 12, 2010 4:13 pm
Asukoht: Vääna Jõesuu

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas helar »

Ma ju alles oma sulega Uurali otsas. Tuleb ikka koduni välja kirjutada.Mõtteid ja materjali jagub, kuid
Viimasel ajal on ajaga tuuga olnud.
Rait, vaata kas leiad tundra kp asukoha koordinaadid.
Äkki keegi tahab vanaka järgi sõita :D
Y61 Pätcruiser , LC80 .
Kuni autopesuni on offroad lahe...
Autoremont Tallinnas. http://www.heinworks.ee
Kasutaja avatar
metsik
I live off from the mud
Postitusi: 2131
Liitunud: R Aug 31, 2007 11:59 am
Asukoht: TALLINN kristiine juures

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas metsik »

Aga palun.Kes toob ära või vahetab välja?Sellega teeme väikse napsu ja kuulame meeleldi kuda läks.


Pilt
saaks maakerale tiiru peale. Tel. 5183816
http://www.kregori.ee Teleskooplaaduri teenused
https://www.facebook.com/kregori.ee/?fref=ts
Kasutaja avatar
laiskloom
Mudder
Postitusi: 73
Liitunud: L Apr 28, 2012 8:21 pm

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas laiskloom »

metsik kirjutas:Aga palun.Kes toob ära või vahetab välja?Sellega teeme väikse napsu ja kuulame meeleldi kuda läks.


Pilt

Vöin ära tuua.
tyyp07
I live off from the mud
Postitusi: 1740
Liitunud: P Okt 26, 2008 8:09 pm
Asukoht: Vääna
Kontakt:

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas tyyp07 »

laiskloom kirjutas:
metsik kirjutas:Aga palun.Kes toob ära või vahetab välja?Sellega teeme väikse napsu ja kuulame meeleldi kuda läks.


Pilt

Vöin ära tuua.

Teel Taisse või? :rofl:
Väljaminekud kasvavad, et järele jõuda sissetulekutele....
http://www.rgb.ee
53449661 Kert
Team Linnamehed
Kasutaja avatar
helar
I live off from the mud
Postitusi: 2631
Liitunud: T Jaan 12, 2010 4:13 pm
Asukoht: Vääna Jõesuu

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas helar »

Uuralite otsas ukerdatud hakkasime tagasi kodu poole liikuma. Et aga oma reisi tagasiteed huvitavamaks muuta otsustasime sellise marsruudi kasuks: sõdame tagasi peaaegu Sõktõvkari ja sealt kihutame Mezen i ning sealt Arhangelski kaudu koju.
Tagasiteel , veel sealpool Uraale, sattusime „ juhuslikult planeeritult“ neenetsite külakesse.
Pidime vaid veoauto „Uurali“ jälge hoidma ,et kohale jõuda. Seda ca 20 kilomeetrit pikka rajakest andis pusida, kuna veokas oli vaid 2 korda paksust lumest läbi sõitnud.

Pilt

Taamal seisev Uaz sellega ilmselgelt hakkama polnud saanud, seega jäeti see auto tundrasse kevadet ootama.
Kohale jõudes vaadati meid alguses üsna umbusaldavalt ning eriti suhtlemisaldis selle küla rahvas esmalt polnud. Proovisime juttu teha ja küsisime ka luba nendesse majakestesse siseneda kuid sellest algul keelduti. Peale mõningast jutuajamist hakkas aga jää sulama ning lõpuks paluti meid sisse sööklasse.

Pilt

Söökla tundus väljast pisikesena ,kuid sees oli üllatavalt palju ruumi. Risti olid paigutatud madalad lauad mida katsid „vanakooli“ vakstud. Laudade ääres olid pingid kuhu paluti lahkelt istet võtta. Tundsin ennast nagu lasteaialapse söögilaua taga, kuid neenetsid on meist kasvult kõvasti väiksemad.
Kaugetele külalistele pakuti teed ja tee kõrvale halvaad ,küpsiseid ning moosiga saia.
Meie omaltpoolt jätsime neile külakostiks suured „Kalevi“ eesti trikoloorivärvides pakendatud sokolaadid.
Sööklat köeti küttekodega mis asus keset tuba . Selle ahjuga oli aga midagi mäda. Nimelt ajas see jubedalt suitsu tuppa. Peale pooletunnist istumist hakkas mul tõsiselt paha. Eks see eelmise päeva saunapidu Labõtnangis andis ka veel jätkuvalt tunda.
Sellesama lekkiva katla all elas aga üsna soojalembeline kass. Nii soojalembeline ,et oma karvkattest oli tal suhtkoht ükskõik.

Pilt
Pilt
Pilt

Enne sööklast lahkumist avanes aga selline vaatepilt:

Pilt

Järgmiseks tutvustati meile koolimaja. Seal õppisid lapsed alates sõimest kuni 6 klassini ning õpetaja oli üks. Õppekeeleks oli vene keel.

Pilt
Pilt
Pilt

Eriti uhked oldi oma uue kiriku üle, mis oli just sel sügisel valmis saanud. Meile räägiti ,et lahked sakslased olid neile selle kiriku tasuta ehitanud. Nüüd sai mu suitsuvingusele ajule alles selgeks miks olid sööklas ja koolimajas uhked LCD telekad ja igasugused muud uued tehnikavigurid. Ja ka see, miks on need asjad tasuta saadud. Nendele kes kohe läbi ei näri, siis postitan allapoole lingi, kust saab tagamaadest lugeda. ...kuid lastel pole ikkagi paberit, kuhu joonistada...

Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt


Küla tundus kuidagi inimtühi. Aga selgus ,et tegemist ei olevatlki külaga, vaid nn küla keskusega.
Inimesed elavad keskusest ,kes kümneid, kes mitmekümnei kilomeetreid eemal tundras tsummides ja tegelevad põtrade karjatamisega. Iga perepea valib ise, kuhu oma laager püsti panna vastavalt sellele, kus loomadel parem olla on.
Natuke lugemist:

http://www.theatlantic.com/infocus/2012 ... ia/100277/





Ja ongi jälle aeg edasi liikuda- järgmine peatus Vorkuta.
Peale ca 600 kilomeetrist sõitu tagasi läbi tundra olime taaskord Vorkuta bensiinijaamas.
Tankisime autod ja enda küttevarud (õlut saab 24/7) täis ning suundusime tagasi Inta poole.
600 kilomeetrit tundrat ei ole autoga sõites mingisugne käkitegu ja varem või hiljem saab väsimus juhist võitu. Peale sellist „nalja“ otsustasime sinnasamma tee äärde tuttu keerata ,et hommikul värske peaga edasi sõita.

Pilt

Ja hommikul kimasimegi Inta poole. Intasse sissesõidul on kiiruse piirang 40 km/h ja sellest kinnipidamist oli kontrollima tulnud politseipatrull. Rait aga märkas patrulli veidi hilja ning lendas radarisse ca 80 kilomeetrise tunnikiirusega.

Pilt

Olukord ise aga lahenes ootamatult lihtsalt. Küsiti kust tuleme, kuhu läheme. Meie tegemised tundusid politseihärrale niivõrd uskumatud ,et sooviti ilma sanktsioonideta head teed .
Isegi ei noominud mitte...
Ja kihutasimegi mööda simnikuid tagasi Pechora poole.

Tagasitee oli raskemaks muutunud. Nimelt olid traktorid simnikel auke silunud. Suurtele aukudele oli pehme lumi peale lükatud. Lumi aga polnud veel ära jäätunud seega oli terve tee selliseid salakavalaid auke täis. Ja need augud ei olnud väikesed...
Lisaks sellele olid talveteed juba kergelt sulama hakanud.

Pilt

Mul ei ole kunagi autos süda pahaks läinud, kuid seekord oli asi ikka vahepeal päris hull. Hoidsin ainult roolist kinni ja püüdsin umbkaudselt määratleda mitutuhat korda tagavedrustus Vorkuta- Pechora teelõigul senimaani põhja on käinud. Proovige näiteks sõita ca 600 km päevas mööda Männiku krossirada.
Kuid sel päeval tegime me midagi sellist, mida meist keegi eriti ei tõenäoliseks ei pidanud: sõitsime ühe päevaga Vorkutast Pechorasse. See oli tõsine tööpäev.

Järgmine mainimisväärt teelõik oli metsatee mis kulges piki Mezeni jõge Mezeni linna poole. Kord ühelt siis jälle teisel pool kallast. Mitmedsajad kilomeetrid kitsast kurvilist metsateed vürtsitatud järskude tõusude ja langustega.

Selle tee peale jäid mitmed kalurikülad, kust me igal võimalusel ka kala üritasime osta. Kuna külarahval endalgi kalaga tuuga oli, siis seekord me kala ei saanud. Aga need kalurikülad olid vaatamisväärsus omaette. Igast külast läbi sõites mõtlesin kui hea oleks siin suvel nädalate kaupa vedeleda, kala püüda, õlut libistada ja muidu segamatult puhata, kuna mobiililevini tuli sadu kilomeetreid sõita. Väints aga purustas minu idüllilise mõttelennu tuhandeks killuks ,tuletades meelde ,et sääsed on siin suvel ilmselt pisema kassipoja mõõtu.
Igaljuhul oli kogu reisiseltskond ühel meelel- tegemist oli kõige ägedama teelõiguga selle reisi jooksul seni.
Pilt
Pilt
Pilt

Enamvähem igas külas olid sellised telefonid üles riputatud. Nähtavasti ponud need eriti populaarsed kuna me ei näinud mitte ühegi aparaadi ümber jälgi.

Pilt

Suutsime vahepeal veidi ära eksida ja otsustasime metsas omale laagri püsti lüüa ning hommikul edasi vaadata. Seekordne ööbimiskoht oli eriti sürr.

Pilt

Lõkkepuude hankimine oli ka paras katsumus, kuna lume paksus ulatus vahepeal rinnuni.

Pilt

Hommikul leidsime taaskord õige raja ja suundusime Mezeni poole.
Mezen on nn kinnine linn. See tähendab seda ,et linna pääsemiseks on vaja eriluba, mida meil otseloomulikult ei olnud.

Pilt

Kui meid seal ilma lubadeta kinni võetakse siis on meil sisuliselt kolm varianti mis edasi saab:

# Tehakse rahatrahv ca 30000 rubla näo pealt
# Viiakse Narjan Mar i , ja pannakse soojenduseks 24 tunniks isikutuvastuseks puuri. Puurist välja saades vaata ise kuidas Mezenni tagasi saad. + ilmselt tehakse veel trahvi ka....
# Vibutatakse näpuga ja saadetakse linnast välja.

Nüüd tekib küsimus miks me sinna Mezenni siis ronime ?
Põhjus hästi lihtne- enamus seltskonnast tahtis veelkord polaarjoont ületada ja sinna jõudmiseks tuli läbi Mezenni sõita. Mina isiklikult ei näinud selles mingit pointi, kuna oma senise reisi jooksul olime polaarjoone juba mitmed korrad ületanud. Aga noh ,mis seal ikka, lähme vaatame mis saab.
Pesin enne linna sisenemist jalad ka lumes puhtaks ning vahetasin sokid ära- vähemalt ei ole kongis minu sokihaisu...
Linna sissesõit oli ärev. Oli tunda pinget. Lällarist ei kostnud piiksugi. Ilmselt hoidis Rait hinge kinni. Nagu hiljem selgus siis umbes nii see olla olnudki.
Plaan oli linnast peatumata ja võimalikult silmatorkamatult ühe jutiga läbi sõita. Ent meie autod päise päeva ajal ja silmatorkamatud... heh jah.
Olime sisuliselt linnast läbi, kuid ilma tankimata ei saanud me edasi tundrasse minna. Linna servas oli tankla kus müüdi diislit ja 92 te. Tankisime ära ja panime ruttu leekima. Tanklamutt muidugi juba helistas kuhugi paaniliselt...
Saime mõnedsajad meetrid sõita kui märkasin oletatavat saba. Mõned kilomeetrid hiljem olime juba peaaegu linnast väljas kui tee läks Y kujuliselt kaheks. Otsustasime tee ääres parkivalt autojuhilt veidi teed küsida. Rait jõudis ainult küsida kuhupoole me minema peame. Kohalik vastas hoopis „mehed ,vaadake ,teie hingede järele tullakse. “ Ja õigus tal oli – saba oli järele jõudnud. Piirivalvurid olid meid kiusama tulnud.

Pilt

Kontrolliti dokumente ja paluti viisakalt linnast lahkuda. Eestlasi nad teadsid- oldi varemgi käidud. Aga seda nad ei teadnud ,et need olid eelmine kordki Rait ja co.
Niisiis sõitsime järelvalve all uuesti linnast välja. Järelvalve all pean silmas eriti kohmakat „agenti“ kes oma Daatsiaga ilmselt pidanuks meid märkamatult jälitama.
Seekord pääsesime õnneks lihtsalt ,kuid mehed andsid mõista ,et järgmisel korral lajatavad sellise jama eest serviti.

Pilt

Mezen „nähtud“ võtsime suuna Arhangelski poole. Mõnedsajad kilomeetrid sõidetud ,saabus taas õhtu ja tuli hakata mõtlema ööbimiskoha peale. Selleks korraks valisime ööbimispaigaks
rekkameeste söögikoha parkimisplatsi. Sealne baaridaam nimelt pakkus sellise variandi välja ,et kui meie neilt praed tellime , saame meie õhtu otsa baaris oma jookidega sumiseda. Miks siis mitte - minumeelest hea diil. Ja lubati, et keegi autosid ka ei puudu. Nojah see viimane oli kuidagi kaheldava väärtusega repliik.
Toit oli iseenesest üsna maitsev- põhjapõdra liha kartulipudruga. Kirjutamise hetkel hakkab jälle suu vett jooksma..
Üldiselt on ,vähemalt need staloovajad kuhu meie sattusime, suhteliselt ühe vitsaga löödud.
Toidud on maitsvad ja mõistliku hinnaga, kuid keskmisest väiksemate portsionitega kui meil.
Kui näiteks suppi tellida , siis tuleb seda tavaliselt korduvalt kööki tagasi saata ,et see taas normaalse „töötemperatuurini“ üles soojendada lasta. Kartulipudrud on vedelad. Minumeelest on need pudruks tambitud omaenda keeduvee sisse. Kummaliselt vaadati mulle otsa kui soovisin piima tellida. Ja lõppkokkuvõttes mul ei õnnestunudki ühestki sööklast piima tellida.
Kompotti juua on seal aga jube popp. Veel häiris see ,et alati segati kohvi sisse suhkur valmis.

Pilt


Ja polnudki muud kui hommikul taas Arhangelsi poole teele asuda.

Pilt
Pilt

Sinna jõudmine oli planeeritud peale keskpäeva ,et jõuaksime linna vaatamisväärsustega tutvuda. Selle plaani aga nurjas kiuslik Jeepi piduritoru mis linnapiiril oma sisu tänavale laotas. Lõppkokkuvõttes võttis pidurite remont aega 3 tundi ja turistidelt arvati õige olevat küsida selle eest 50.- eurikut.
Situatsiooni juures oli muidugi koomiline see ,et üks osapool ei rääkinud vene keelt ja teine inglise keelt , niiet igaüks võib ette kujutada kuidas näiteks pidurite õhutamine käis.
Inglise keelt osati vaid niipalju, et näidata oma mersupanni. “ Kõõm ,luuk , tjäits maij merzedess, naaiss a ?“ neile suur staaatusesümbol . Ühtlasi vajas ka Toyota esisild natuke hoolitsust.
Kuttidel hakkas vist vahepeal igav ,ning sel ajal kui Jeepi raviti ,tegeleti suhteliselt humoristliku ajaviitega.

Pilt

Lõpuks linna jõudes leidsime kesklinnas ühe suveniiripoe .Sealt aga visati mind poole poodlemise pealt välja - hakkasid nimelt sulgema ! Lisa 5 minutist ei tahetud kahjuks midagi kuulda.
Ega siis midagi, kihutasime linnast välja ,et leida endile ööbimiskoht metsas.

Pilt

Järgmisel päeval teel olles otsustasime ,et ööbime esimest ja viimast korda hotellis. Nimelt oli näistepäev ja osustasime vähe kultuursemas kohas seda tähistada. Enne tuli aga veel läbida üks huvitav teelõik. Arhangelski oblasti lõuga lõppes ootamatult ka tee ja algas metsarada. Kuigi gps näitab seal uhket magistraali. Tegemist oli kitsa metsateega kus 2 autot kõrvuti sõitma ei mahtunud. Enne selle raja vallutamist tegime pisikese lõunapausi.

Pilt
Pilt

Lõuna tehtud , asusuime edasiteele.
Väinsiga just mõtlesime ,et mis siis saab kui keegi vastu tuleb. Olime üsna veednud ,et sellise teepeal vaevalt keegi sõidab, kuni nägime vastu tulemas üsna räsitud olemisega Volkswagenit. Vennike ,kuuldes ,et kohe algab suur ja sile tee ,pidi peaaegu nutma hakkama. Kutt oli koos naisega seda teed juba päevakese sõitnud ja oli juba lootust kaotamas. Auto esiosa oli tugevalt kannatada saanud , vesi kees , üks tagapidur oli peal ja ilmselt naise kisa oli ka juba ajud keema ajanud. Tirisime vaesekese tee peale tagasi kuna mööduda meil seal üksteisest ei õnnestunud. Raidil, kelle auto küljes see wv tolknes, lennutas igasuguseid matte kuna vennike polnud nähtavasti kunagi pukseeritav olnud.

Pilt
Pilt
Pilt

Ok , läks siis vol 2.
Teisel korral jõudsime kusagil 10 kilti sõita kui vastu tuli Hummer.

Pilt

Vennike rääkis ,et on sündinud Tallinnas ja et me kohale jõudes kindlasti tervitaksime Tallinnat. Jupp aega arutlesime omakeskis kuidas selline tegevus välja peaks nägema. Igaljuhul üksteisest mööda saamiseks pidime ca 2 kilomeetrit tagurdama ,alles siis tekkis võimalus, kus 2 autot üksteisest mööduda saaksid.
Aga uskumatu vennike see volkarivend- terve tee oli plasti , väljasõidujälgi ,kaevamistegevuse jälgi, metsast veetud kuuse ja muid oksi täis. Kodanikul oli olnud tõsine tööpaev. Ka meie põrutasime korduvalt teelt välja ja sonkisime raja päris korralikult ära.
Tegime „Volkari lõksu“ .
Natuke enne raja lõppu olid järgmised hullud teel vastas. Ka Volkariga...
Üksteisest möödumine võttis meil ca 1.5 h aega.
Nad olid veendunud ,et saavad edasi, kuigi me üritasime korduvalt mehi veenda ,et see ei ole selle autoga võimalik. Kaasas oli meestel
pisike sapöörikas ja see vigur sai järgneval ööl ilmselt kõvasti tööd teha. Aga gps näitas ikka ilusat magistraali...
Selliste situatsioonidega tasub Venemaal reisides arvestada.

Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt


Õhtul tähistasime naistepäeva Võtegras.
Hotell oli esmapilgul igati viisakas ja ka hind oli ok -1000 .- rutsi nägu.
Aga peldik polnud ca 40 aastat remonti näinud.

Pilt
Pilt
Pilt


Ja algaski reisi viimane päev. Liikusime mööda Oonega järve põhjakallast Peterburi poole.
Piiteris otsustasime läbi hüpata kaubanduskeskusest „Lenta“. Haarata sealt mõned odavad suitsud, lastele midagi ja head odavat vene juustu.
Kujutage ette Rocca kaubanduskeskust. Nüüd kujutage ette, et nii suurel kaubanduskeskusel pole mitte ühtegi siseseina. Selles poes müüdi vist maailma kõiki asju. Tahtsin sealt selg ees välja tulla...
Piiriületus sujus ilma tõrgeteta ja suhteliselt kiiresti.

Ja selline see talvine sutsakas oligi. 2 nädalat ja 8200 kilomeetrit nagu näuhti möödunud.

Esmaspäeva hommikul istun arvuti taga ja vaatan tühja pilguga ekraani. Ma ei suuda meenutada suhteliselt lihtsakoelist pääsukoodi.

Puhkus töötas.
Y61 Pätcruiser , LC80 .
Kuni autopesuni on offroad lahe...
Autoremont Tallinnas. http://www.heinworks.ee
Kasutaja avatar
metsik
I live off from the mud
Postitusi: 2131
Liitunud: R Aug 31, 2007 11:59 am
Asukoht: TALLINN kristiine juures

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas metsik »

:thumb:
saaks maakerale tiiru peale. Tel. 5183816
http://www.kregori.ee Teleskooplaaduri teenused
https://www.facebook.com/kregori.ee/?fref=ts
Kasutaja avatar
helar
I live off from the mud
Postitusi: 2631
Liitunud: T Jaan 12, 2010 4:13 pm
Asukoht: Vääna Jõesuu

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas helar »

Pisike parandus, koju liikusime mööda oonega järve lounakallast.
Y61 Pätcruiser , LC80 .
Kuni autopesuni on offroad lahe...
Autoremont Tallinnas. http://www.heinworks.ee
Albert.
Rookie
Postitusi: 9
Liitunud: R Aug 03, 2012 11:38 pm

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas Albert. »

Igati vinge lugemine! Suurepärane pildimaterjal!
Võtab väga kadedaks, tahaks isegi sedasi ringi rännata :)
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas Landy »

4x4 reisid
POLAARTRIPP 2:

Suviste reisimuljete vahele väike meenutus meie talvisest Siberikülastusest. Sel korral jõudsime polaarjoonel asuv linna Salehardini. Kusjuures eesootaval talvel plaanitakse minna veelgi kaugemale!

Pikemalt nähtust-tehtust saab lugeda aga juba GO Reisiajakirja uuest numbrist:
http://reisiajakiri.gomaailm.ee/polaart ... -salehard/
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
metsik
I live off from the mud
Postitusi: 2131
Liitunud: R Aug 31, 2007 11:59 am
Asukoht: TALLINN kristiine juures

Re: Reis polaarjoone taha 2012 (uus katse)

Postitus Postitas metsik »

Täna suuremal ekraanil ETV-2 kl 22.35
http://etv2.err.ee/vaata_tana/a8f674ee- ... 3198274b87
saaks maakerale tiiru peale. Tel. 5183816
http://www.kregori.ee Teleskooplaaduri teenused
https://www.facebook.com/kregori.ee/?fref=ts
Vasta

Mine “Reisikirjad ja pikemad jutustused”