Plinte on ka, aga teises masinas, teine kord lisan.
25.08.2009 Sõitsime Narvast välja 16.30. Kella kolmeks öösel jäime öömajale autos Kaunasest põhja pool.
26.08.2009 Hommikul edasi 10.00 ja lõunat sõime juba Varssavi vanalinnas. Edasi otsustasime Krakovit vaadata ja siis Slovakkiasse. Tundub, et see imelik sirin, mida vahest kuulen, on kardaaniristist. Jäime öömajale motelli lõuna pool Radomit. Maksis 20 euri ja breakfast 5 euri.
27.08.2009 Hommikul sajab kerget vihma. Sõidame edasi ja vihm lõppes. Läheb palavamaks, õnneks tegin enne sõitu rihmade vahetuse ja kont saab jahutamisega hakkama. Krakovis käisime ümber kindluse ja vanalinnas ringi, sõime restoranis lõunat ja jalutasime peale seda jõe ääres.
Peale Krakovit läks mägisemaks, algasid Tatrad. Keerame ühe kindluse juurest ka teelt kõrvale, vaatame kindlust lähemalt ja sõidame siis mäest üles mööda väikest teed. Ülevalpool talusid lähevad rajad päris kitsaks ja järsuks, peab aeglusti ja neliveo peale panema. Ronimise eest kenad vaated Väike-Poola Tatratele. Slovakkiasse sõitmiseks valime väiksemad teed.
Poola Slovakkia piiri ületame sügavas kurus, ees on kõrged mäeharjad. Ilm on vihmane ja udune, palavus kadunud, peab riideid selga panema. Mäed on siin vägevamad, kui ette arvasin. Hakkame mööda serpentiine ronima. Navaral ei jätku jaksu, kohati sõidame esimese käiguga kurvides. Varsti läheb pimedaks ja nii sõidame poole Slovakkiast ja Taratest pimedas. Pimedas serpentiine sõita on põnev ja und peale ei tule. Enne piiri jäävad mäed madalamaks. Kesköö paiku jääme autosse öömajale juba Ungaris. Lõhnab kahtlaselt.
28.08.2009 Hommikuvalges avastame, et ööbime mingi kloaagi serval, kuhu sibid oma vaati tühjendavad. Sõidan kohe minema ja hommikust sööme, pakime ja peseme kenas orus. Mäed on madalad ja edasi sõites jäävad madalamaks.
Egerisse jõuame hommikul, vanalinn on mõnusalt tühi, restoranipidajad haigutavad uksi avades. Eger on mõnus linnake, vanalinn on kena ja kindlus vaatamist väärt.
Tänavakohvikud ja restoranid on vähe täitunud, toit väga maitsev ja imeodav. Istume mõnuga kaks tundi varjulises lauas. Päikese käes on juba väga palav.
Ungari keel kõlab kohati soome keelega väga sarnaselt.
Edasi Rumeenia poole. Peale Egerit algab tasandik ja suuuured põllud. Ida-Ungari meenutab natuke Ukrainat. Navigeerimisega paneme puusse. Tahtsin sõita mööda väiksemaid teid üle piiri, aga sealt ei lasta ja teeme ringi ca 100 km. Lõpuks oleme piiril ja peale põgusat passikontrolli oleme sees.
Rumeenia meenutab alguses täitsa Ukrainat, kehvad teed kaasa arvatud. Navigaator siin ei tööta, püüame läpaka ja Route66 abil navigeerida. Kaarti ja asukohta näitab, juhiseid ei anna, aga seegi suureks abiks. Edasi sõites on Katjal läpakas põlvedel kogu aeg läbi terve Rumeenia. Alul sõidame SatuMare poole, kuna mulle tuleb meelde nõukaaegne lasteraamat tublidest piirivalvuritest Tisza kaldal, aga mõtleme ümber ja paneme mägede ja trakula poole. Keerame korraks maisipõldude vahele ja valmistame priimusel lõuna ja joome teed.
Autode vool on mõlemas suunas pidev ja tasandik on lainetama hakanud.. Varsti läheb pimedaks ja tee hakkab äkki mäkke ronima mööda serpentiini. Pikalt läheb üles ja pikalt pärast alla, pilkases pimeduses pole ümbrust näha, aga saame aru, et oleme mägedesse jõudnud. Jääme öömajale motelli, et hommikul valges edasi sõita. Inglist ei räägi no one, aga rumeenia offroader aitab tõlkimisega. Motell on maantee ääres, kus träfik ei vaibu minutitski ja me saime toa akendega maja taha! Pool tundi peale möllimist selgub, et akna all on raudtee, mis toimib regulaarselt tunni tagant. Mis teha, mäekuru on kitsas. Maksab 20 euri.
29.08.2009 Hommikul manustame motellibaaris mingi asja, mille nimi oli pizza (muid tuttavaid sõnu me rumeeni keeles ei leidnud menüüs) ja edasi mööda mägiteid. Hommikusöögi kiiremaks unustamiseks teeme tee- ja sitapeatuse mäeküljel. Nende asjadega toimetamise ajal möödub meist seltskond rumeenia patsaane, kellel on igalühel käes poole meetri pikkuse terasteravikuga karuoda või midagi taolist. Ok, vaatame mis edasi.
Mägedes tekib probleem Navara kütusesüsteemis, kallakutel jamab aga saame edasi liikuda.
Edasi jõuame linna Aiud, kus on juhuslikult väga lahe kindlus. Uurime, teeme pilti.
Edasi sõites tekib plaan lõunat ise teha Salvesti purgist ja kiirmakaronidest. Selleks keerame maanteelt haruteele ja sõidame kaua läbi külade tee ääres. Lõpuks asustus lõpeb ja jääme ühel tasasemal platsil pidama. Üle tee karjamaal teeb väike hobusekari aega parajaks. Lõunavalmistamise ajal piirab meid 6-7 mustlaspoissi, kes ratastel mööda sõites ei lasknud mööda tasuta atraktsiooni. Jutust asja ei saa, keeleprobleem. Palava ilma puhul jagab Katja neile paar pudelit mineralkat ja kui meil söök valmis saab, tõmbavad nad viisakalt minema. Tühjad pudelid lendavad karjamaale. Kõige vanemal olid uhked teravate ninadega lakkkingad.
Teel sorteerib Katja netist trükitud kindlused ja valime neist need, mida külastada plaanime.
Õhtupoolikul jõuame Faragasi, kus on üks neist. Pargime kindluse lähedal. Autost väljudes kuulen kärisevat naisehäälset hüüet: Amerikaaanoooo!!! ja näen lombakat mustlasmutti kargamas meil teed ära lõikama. Väga ehe elamus. Muti rahustan kiirelt maha, aga poiskene, nii ca 4-5 aastane käib Katjal pool kindlust järel.
Peale Faragasi hakkab päev õhtusse jõudma ja et valges laagripaika leida, pöörasime maanteelt maha. Varsti keerame ka kruusateelt maha ja tõuseme mööda traktoriteed aeglusti abil mäkke.
Üleval leiame niidetud põllu ja sätime end sisse. Lähiümbruse luuret tehas avastame savis värsked karujäljed ja taipame, et me ise ehmatasime ta minema. Katja leiab õnneks hulga põhjuseid, miks karu tagasi tulla ei taha.
30.08.2009 Hommikuvõimlemise ajal õpetab kotkaema oma kaht tatikat normaalselt lendama mu pea kohal. Jälle tore.
Peale hommikutoimetusi liigume edasi Brani kindluse poole, kus elas trakula. Enne Brani satume külasse, kus toimub mingi rahvuslik pidustus, näeme noormehi rahvarõivastes ratsutamas hobustel ja politia on liikluse ümber suunanud. Branis on mäeküljel väga imposantne kindlus ja 4 inimest ruutmeetrile. Jäigi sees käimata, teinekord, novembris või millagi nii.
Teed lähevad täitsa püsti ees ja kurvid on 180 kraadi, kurvi taga polegi nagu midagi, peale seda mittemidagit on teine mägi. Katja unustas pildistamise ja püüdis istuda hästi minu kõrval, uksest võimalikult kaugel.
Järgmine peatus on Rasnov, kus on uhke kindlus. Erineb teistest selle poolest, et seal on sees olnud ka 30 elumaja, kus elas kohalik saksa kogukond.
Peatselt peale Rasnovi jõuame Brasovisse, kus on väga kena Austria-Ungari keisririigi aegne vanalinn. Tundub, et Rumeenia majanduslik hiilgeaeg jäi 19 sajandisse.
Järgmine point of interest on Prejmeri kindluskirik, sisse ei viitsi minna, teeme tiiru peale ja sõidame edasi lõuna poole, Constantasse.
Viimased paarsada km mööduvad pimedas, mäed on lõppenud, ületame Doonau delta. Pimedas pole midagi näha, aga lõhnast ja sildadest saame aru. Enne Constantat näeme ees sõitvat Daciat, mille pagasiluugil istub kaks mustlast. Sisse rohkem ei mahtunud. Constanta jätab juba pimedas hea mulje ning väikese tiiruga leiame Palace hotelli ja möllime sisse. Peatselt magame.
31.08.2009 Magame täiega hommikusöögi maha, kuna vihma sajab ja on mõnusalt jahe. Jääme veel üheks päevaks siia. Must meri on 200m meie toaaknast ja lainetab tublilt.
Päeval sõidame lõunasse Mangalia poole, tutvume kuurortlinnakestega, mille nimed on Neptun, Saturn, Jupiter ja Venus. Rand on tihedalt täis hotelle ja pargitud autosid, inimesi pole vihma tõttu palju näha. Mererand on täis muule ja nende vahel liivaranna ribad. Aru saada on, et hea ilmaga on siin väga kitsas. Mulle juba ei meeldi see asi nats. Tagasi Constantasse sõites oleme ummikus 1,5 tundi.
Hotelli restoranis on väga maitsev söök, õhtul söön 2 praadi ja joome 2 putlit Murfatlari. Peale sööki jalutame linna peal ja meile meeldib. Elu käib hoolimata esmaspäevast, homod musitavad pingi peal, mustlased sebivad ringi, inimesed jalutavad, purskkaevud purskavad. Vanalinnas on tühjad lagunenud majad vaheldumisi restaureeritud hoonetega. Lagund on ülekaalus küll.
01.09.2009 Saturnis või Jupiteris peatumise plaan on mulle vastumeelne ülerahvastatuse tõttu ja nii sõidamegi mere äärest ära. Katja on natuke kurb. Navara alt kostab hääli, kulunud rist annab teatepulga laagrile üle. Rumeenias ei taha kindlasti remontida, sõidame. Constantast Bucuresti saab mööda autostradat kaunis kiiresti. Bucuresti meile ei meeldi, suur linn halvasti reguleeritud liiklusega ja ilma erilise iluta. Ei hakka siin peatuma.
Siit jäi pooleli, aga me jõudsime tagasi õnnelikult
Ei tagavararatast, veepudeleid ja muu kolu.