Zillu

Ehitad autot ja tahad oma tegevust jagada ? see on see koht, kus eputada, rääkida ning respecti koguda.

Moderaator: Moderators

tt75
Got ARB and Nitrous?
Postitusi: 180
Liitunud: E Nov 23, 2015 11:36 pm

Re: Zillu

Postitus Postitas tt75 »

Pole see zil midagi nii tundmatu loom! enamus remondimeeste probleemiks on pigem see ,et see elukas on pigem oma mõõtmetelt suur,ei mahu norm garazidesse ära.Lisanduda võib veel teine probleem:nimelt paljud remondimehed kes y61 piduriklotse ja õli vahetavad ei hoia jälle keevituskäppa käes,ja kui rääkida kolmandast probleemist:siis need kes suudavad vahetada y61 piduriklotse ja vahetada õli ja samuti oskavad ka keevitada nendel puudub garaaz ja pole aega selliste projektide jaoks.

Tagasi vintsi juurde:kui plaanid panna tulevikus elektrilise,siis mis on selle kasutus mõte,puid sikutada metsas?autosid kraavist välja tirida? Meil päästeautodel on ka peal elektrilised vintsid ja nendega on rangelt keelatud enese päästmine mudast (tuleb kutsuda abi võimekama auto näol nt. muraste vabatahtlikud),võib ainult vintsida kraavisõitnud autosid teepeale tagasi.Üldiselt ma ei teagi kas nii suure tõmbejõuga elektrilisi vintse toodetakse ja kui toodetakse ,siis mis nad maksavad.Ja kui sa leiadki sellise mis suudaks su kolli paigast liigutada,siis peaksid saa pool oma kongist ohverdama akudele ja kapoti alla lisama veel juurde vähemalt 2x500amp generaatorit ,ning kogu kaabelduse tegema vähemalt 150ruuduste kaablitega....... nii et jää pigem ikkagi selle juurde mis sellele autole on sobilik,ehk siis mehhaaniline.Vintsi ja sellega kaasneva otsingu suhtes võid oma otsinguid laiendada ka venemaa suunas ,sealt võib teinekord leida igasuguseid imeasju(mina sain sealt enda treipingi 1a616 -le tagumise tsentripuki,kuid venemaaga asja ajamine on päris keeruline tuleb palju maksta ja määrida igasuguseid tegelas osta tsekke jne.)Võiks jälle oletada ,et vintsi puhul räägiks zil 131 omast.
Ma natukene vaatasin seda sinu youtube linki ja panin tähele et seda vintsi on võimalik sissepoole nihutada vähemalt 20-30 cm,ruumi seal paistis olevat.Kui ma sõbral aitasin toyota landcruiser hj61-le vintsi paigadada,siis tema üks tingimustest oli see et radikat ja radika tala ei nihuta, ning tagantjärgi vaadates peaks mainima ,et on üsna talutav seda autot vaadata ,muidugi originaalpaigaldusega autode kohta seda ei saa öelda.

muidu päris lahe projekt ...aga üsna töömahukas nii et anna aga tuld!
Kasutaja avatar
Kjen
Der Sponsor
Postitusi: 539
Liitunud: N Jaan 11, 2007 3:14 am
Asukoht: Tallinn

Re: Zillu

Postitus Postitas Kjen »

Saunaahi

Kerisega oli mul lihtne. Keris oli mul nimelt juba olemas aastast 2001, aga köetud vast ainult paarkümmend korda. Olin koju vannituppa ka pisikese 2-kohalise sauna teinud, aga kui 14a tagasi esimene titt majja tuli, siis naine võttis mult sauna ära ja lavast sai hoopis mähkimislaud ... . Siis oli leiliruum mõnda aeg kohaks, kus sai hoida mähkmepakke, puudrit jms titekola, siis tuli titt nr 2 ja kokkuvõttes läks nii, et minu leiliruumist oli saanud koht, kuhu kõik harva vajaminev kola silma alt ära pandi ja sauna saamiseks pidi esmalt paarkümmend minutit mingeid kausse ja suuski tassima. Ja pärast tagasi. Lihtsam oli sauna mitte teha ja nii on mul vannitoas klaasuksega kolakamber. Lava lammutasin üldse välja ja keris kükitas lihtsalt nurgas. Sealt ma ta siis Zilli kuuti tassisingi.

Pilt

Selline Skameti keris on fantastiliselt ökonoomne. Põhimõtteliselt oli ühe kergemat sorti saunakorra jaoks tarvis ainult 3...4 lauaotsakest.

Ahju paigaldasin otse kuudi külgukse vastu. Kuna nagu Erik juba mainis, siis saun ilma duššita on täiesti mõttetu, siis kusagil ahju lähedal omakorda pidanuks olema veeboiler. Kaalusin erinevaid variante, kuidas ahjuga boiler ühendada. Kõige ruumisäästvam tundus kasutada nn korstna-boilerit, mis tähendanuks seda, et ahjule toetuks veel korstna ümber keevitatud boiler koos poolesaja kilo veega, 3 ämbritäit kerisekive ning kogu see kompott pidi kannatama veel metsateedel keskmisest jõhkramat raputamist. Mistõttu ahi pidanuks põranda küljes üpris kõvasti kinni olema. Põrandaks on mul teatavasti aga laudis. Laudise all omakorda õhuke, aga ülimalt hästi põlev vahtplastikiht. Ma ei tea siiani, kui aktiivselt kasutust mu saunake tulevikus üldse leiab, aga ei saa välistada olukorda, et mingil väliüritusel tehakse reede õhtul ahjule tuli alla ja saun kestab esmaspäeva koidikuni. Aga vahetult puitpõranda külge kruvitud raudahi tundub minu joaks midagi väga kahtlast.
Ma olen osalenud päris mitme Tallinna rajatava hoone ehitusprotsessis ning olen korduvalt kokku puutunud legendaarse Eesti Vabariigi kõige kohusetundlikuma päästeametnik Vassiliga. Ehitajate seas on see mees lugupeetud-kardetud legend, mistõttu ka mina olen omandanud tuleohutusse tõsisema suhtumise. Eriti kui tegemist minu enda omandiga. Mistõttu ma ilmselgelt natuke pingutasin küll üle, aga olen ka veendunud, et vähemalt põrand põlema ei lähe.
Laotasin laudisele kile ja kruvisin põrandasse paarkümmend pikka kruvi ja läbi kuudi põranda puurisin lisaks veel 4 polti ning valasin põrandale 15cm paksuse terasvõrguga armeeritud betoonist sandwichi, mille keskel on 5cm jäik kivivillatahvel. Ahju jalgade kinnitamiseks keevitasin armatuuri külge ka 4 polti, mis betoonplaadist välja ulatuvad.
Nii võib see ahi betoonplaadi peal kasvõi hõõguda, aga ühtegi sooja hästi juhtivat läbivat metalldetaili vastu puitu ei puutu.

Pilt

Ahju kütta ma loomulikult soovisin väljaspoolt kuuti. Selleks tuli kuudi ukse sisse teha auk ja ahi teoreetiliselt augu sisse sätitada.

Pilt

Ahi oli küll juba algselt tehases ehitatudki läbi seina ulatuma, aga sel juhul pidanuks ahi kuudi uksele toetuma hakkama. Mis olnuks jama. Mistõttu ma otsustasin algse uksekinnituse üldse maha lõigata ja ahjule 10cm pikenduse külge keevitada.

Pilt
Pilt

Sobiva meetrise 100x6 metallilati leidsin Järve Selveri tagant metall24.ee rauapoest ja keevitasin täitsa ise selle metallkasti kokku. Kuubiku ahju külge saamisel aga lõin vähe kõhklema. Asi see minusugusel keevitusamatööril elektroodiga 6mm latti keevitada, aga ahjukese seinad oli märksa õhemast materjalist. Vaevu 2 mm plekist on see ahjuke koostatud. Ma tean suurepäraselt milliseid imekoledaid kuukraatreid ma õhukese metalli sisse lühistada suudan ja vedasin ahjutükid hoopis Jüngrile garaaži traadiga kokkusulatamiseks. Tulemus oli eeskujulik.

Pilt
Pilt

Ahjukorstnaga oli lihtne, enamuse korstnast moodustas boiler, juurde oli vaja hankida tavaline 115mm ehituspoes müüdav poolemeetrine roostevaba korstnatrubotska.
Aga katuseläbiviik kui ebastandardne detail tuli plekitöökojas tellida. 2 nädalat pidi raiska ootama – ehitusbuum.
Igaks juhuks isoleerisin korstna ära ka. Näeb küll pisut massiivne välja.

Pilt

See must plekitahvel ülemisel pildil aga katab aga omaaegse jõupistikute tarvis tehtud avavuse ära. Selle plekitükki paigaldasin 2017 juulis ja leiliruumi isolatsiooni olin ma 2016 talve paigaldanud. Vahepealse napi ajalise perioodi jooksul olid hirmsad Imedepõllu lendavad olendid selle sirmi alt väljapaistva villa täiesti ära nokkinud. Üldse kubiseb see Imedepõld kõikvõimalikest hävitus-lembelistest olenditest. Saunaehitusest ülejäänud villa seest leidsin kassipesa. Ühe minu lahtise Landroveri istme täitsid ämbritäie guaanoga rotid ja teise istme pääsuke ... . Garaažis elab aga kuri härjapõlvlane. Temast lähemalt järgmises peatükis.

Veevärgiga on miskipärast selle projekti raames ainult üks jama teist taga ajanud. Võib olla sellepärast, et mu erialaks on kütte-ventilatsioon, mille kõrval veevärk on selline lihtsakoeline kõrvalala, millesse ei vaevu korralikult süübima.
Veevärgi elemendiks on ka boiler. Sellega läks nihu sihuke asi, et valisin ma ta välja internetist pildi järgi ja olin seda tehes ülimalt lohakas.

Pilt

Ainut selle müügipildi järgi ausalt öeldes ei pruugigi üldse aru saada, et see toode pole mõeldud survelise vee mahutamiseks. Ja mina jätsin kõrval jutu lugemata ning alles ostetud kaubale lattu järgi minnes avastasin, et see boiler on pealt lahtine ja plekitükist kaanega kaetud.
Kuna asi oli juba ostetud, siis arvasin, et mis mul kaotada ja lasin Tail kaane peale keevitada. Lähemalt vaadates sellise lapitud kondoomi esteetiline pool on muidugi jube, aga paika pandult kui just spetsiaalselt ei vaata, siis pole hullu.

Pilt
Pilt

Võimalik, et ma kunagi asendan selle toote.

Järgneb ...
Viimati muutis Kjen, L Jaan 22, 2022 4:23 pm, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17299
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: Zillu

Postitus Postitas Landy »

Millegipärast jätsid sa siin kirjutamta, kuidas ma igal jummala kohtumisel tuntsin muret autoriseerimate iskute juurepääsu pärast kerise küttevale, mis lausa kutsub sinu teadmata sellele tuld alla tegema.
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Kjen
Der Sponsor
Postitusi: 539
Liitunud: N Jaan 11, 2007 3:14 am
Asukoht: Tallinn

Re: Zillu

Postitus Postitas Kjen »

Landy kirjutas:Millegipärast jätsid sa siin kirjutamta, kuidas ma igal jummala kohtumisel tuntsin muret autoriseerimate iskute juurepääsu pärast kerise küttevale, mis lausa kutsub sinu teadmata sellele tuld alla tegema.
Nüüd läks tõesti inetult. Aga ma plaanisin seda kajastada peatükis, mis käsitleb ahju ukse paigaldamist. Anna andeks, palun!
Kogu mu muretus sanktsioneerimata kütmise pärast Imedepõllul põhineb sellel, et põllul pole üldjuhul korraliku kütteväärtusega küttepuud. Ainult pakenditaara ja vettinud notid ning ehitusjäätmed. Ainult külmast värisev mehaanik leeklambiga suudab selle kuidagi süüdata.

Landyle ma demonstreerisin ka seda eelpool mainitud betoonitükki ja mõtlesin, et kuulsa tuletõrjuja lapselapse käest saan nüüd tuleohutuse eest küll kõvasti kiita. Tuhkagi! Landy lausa sülitas põlgusest ja kähvas: " hea "k e r g e" asja olid siia pannud".

Te TR3 mehed mõelge ka ikka oma teemade kirjutamisel! Vaidlete seal teemadel, kas polt tuleb ainult pikuti läbi puurida või siis risti ja diagonaalselt ka. Ja head inimesed usuvadki seda, et autosid ehitatakse ainult võimalikult kerge kontuuri saamise nimel.
Usute või mitte, aga Landy vanaisa oli kuulus tuletõrjuja ja kirjutas ka raamatuid.
Pilt
Ma olen täiesti veendunud, et härra Jaan oleks kreepsu saanud, kui tema lapselaps jagas hiljaaegu sotsiaalmeedias uhkusega fotot, kuidas ta oma saunaaju ette lakitud kapiuksest saetud piirdelauad pani. Kõik kaalusäästmise nimel ja kukele see tuleohutus. Kuke võib niimoodi punaseks ajada!
Viimati muutis Kjen, L Jaan 22, 2022 4:25 pm, muudetud 1 kord kokku.
tt75
Got ARB and Nitrous?
Postitusi: 180
Liitunud: E Nov 23, 2015 11:36 pm

Re: Zillu

Postitus Postitas tt75 »

vaadates seda kuidas oled vaeva näinud ahju ümbruse termilisele isoleerimisele,siis ütlen et mina kui palgaline tuletõrjuja(päästja) olen kahjuks osalenud päris palju sellistel sündmustel,kus meil on tulnud tegeleda just oskamatusest ,kokkuhoiust või ehituspraagist tingitud küttekolletest süttinud hoonete(ruumide)kustutamisega.Pean silmas ka valesti paigaldatud ja isoleerituid moodulkorstnaid,mille tulemusena on siis kas süttinud seinast läbiviigu ümbrus või siis midagi muud.Soovitan pöörata nii sul kui ka teistel lugejatel erilist tähelepanu küttekollete ja korstende korralikul termilisel isoleerimisel ning edaspidisel mõistlikul kütmisel(saun ei pea olema nii kuum ,et seal saaks rauda sulatada).
Meil näiteks on tööjuures sauna lakke kerise kohale paigaldatud puitlae kaitseks 3cm -ste distantspuksidega kaitseplekk (toimib minuarust päris hästi).Mul näiteks üks tuttav ehitaja tegi omale järelveetava sauna tavalise tiki treileri peale,nii et kui oli vaja treilerit kasutada ,siis tõstis sauna kõrgemale ja sõitis haagisega alt ära.Ka temal juhtus saun süttima ülekütmise tagajärjel(aga sai õnneks kiiresti jaole ja jõudis suurema kahju ära hoida).
Kasutaja avatar
fanatt
Fitting 38"
Postitusi: 318
Liitunud: T Veebr 07, 2012 12:27 pm
Asukoht: saaremaa

Re: Zillu

Postitus Postitas fanatt »

tt75 kirjutas:Soovitan pöörata nii sul kui ka teistel lugejatel erilist tähelepanu küttekollete ja korstende korralikul termilisel isoleerimisel ning edaspidisel mõistlikul kütmisel
Jutt väga õige, AGA ma usun, et mitte keegi ei tee meelega isolatsiooni valesti. Pigem on asi info puudumises õigetest ehitusvõtetest. Tihtipeale ei ole kellegi käest küsida ka kuidas teha ja inimestel on väga erinevad lähenemised sellistele sõlmedele. Olin alles isegi kimpus kuidas sooritada OHUTU korstna läbiviik katusest mis jääks ka vett pidama.
Kasutaja avatar
Kjen
Der Sponsor
Postitusi: 539
Liitunud: N Jaan 11, 2007 3:14 am
Asukoht: Tallinn

Re: Zillu

Postitus Postitas Kjen »

Eesruum

Eesruumi otsustasin katta vineeriga. Mulle see materjal lihtsalt meeldib viimasel ajal. Ja kuna ma olin leiliruumi tehes näinud, kuidas see olemasolev soojustus paigaldatud oli, siis oli selge, et vana seinakate tuli uue soojustuse paigaldamiseks nii või naa maha võtta. Lähemal vaatamisel see kuuekümnendatest pärit mahhagon-pruuniks võõbatud vineeri pealispind eriti ilus siiski välja ei näinud ning ma ei armasta eriti suuremahulisi liivapaberiga lihvimistöid ka teha, mistõttu otsustasin vineeri ka uue osta.
Alljärgeva jutu kohta ma igaks juhuks mainin, et mul pole keemia ja puidutehnoloogia alast väljaõpet. Jagan lihtsalt oma kogemusi.

Vineeri müüakse pea igas ehituspoes. Kui tavalise ehituspoe vineeri valiku osas vineeritahvli paksuse on valik lai, siis materjali kvaliteedi ja puuliigi osas üpris ahtake. Tavaliselt on saada ruudukujulisi odavamaotsa madalakvaliteedilisi kuuse või männitahvleid. Mul oli aga vaja just 9mm kasevineeri ristkülikukujulisi tahvleid.

Vineeri ruudud on tüüpselt 1,5x1,5m, aga mul oli 2,4...2,7m pikkasid ribasid vaja.

Ja miks just kask. Kasevineer on ju kallim.
Okaspuu ja kasepuu puusüü muster on hoopis erinevad. Maitse asi muidugi, aga lisaks sellele, et kasesüü on ilusam, lisandub veel selline positiivne asjaolu, et kasepuu on maltspuiduline. Okaspuu mustris on selgelt eritatavad tumedad ja heledad sooned. Maltspuit on see hele triip ja lülipuit tume triip. Nagu sõnast malts juba arvata võib, siis tugevuse mõttes on lülipuit väärtuslikum asi. On ju vahe sees, kas kirvega lõhkuda kasepakku või männijändrikku.

Aga positiivne asjaolu, et lehtpuit on homogeensest materjalist (mis siis, et nõrgema), selgub viimistlustööde käigus. Tehke siledaks lihvitud männi- või kuuseplank veega märjaks ja tõmmake enne ja pärast käega üle. Märjaks saanud okaspuu pind pole enam üldse nii sile, vaid on nagu sooniliseks muutunud. Maltspuidu ja lülipuidu mahumuutus on märgudes erinev ja miskipärast nad kuivamise järel endist kuju tagasi ei võta.
Seepärast kui lakkida, peitsida või värvida oskaspuud vesialuselise tootega, siis käegakatsutavalt siledana mõjuvat pinda tee ei saa, lihvige seda viimistletud puidutahvlit palju tahate. Sileda pinna, umbes nagu poest ostetud männipuidust kapiuksel, saamiseks tuleks kasutada õlilakke, mis on natuke kallimad, haisevad hoopis vängemalt ja kuivavad terve ööpäeva. On olemas ka mitme-komponentseid lakid, mis kuivavad küll kiiresti, aga haisevad eriti tapvalt. Eriti kui seda väikses kuudis tegema peaks. Samas polüuretaanlakk on muidugi võrreldes vesialuselise lakiga märksa tugevam, aga ka spetsiifilise kollase tooniga.
Vesialuselised lakid on hoopis kasutajasõbralikumad. Peaaegu lõhnatud, suvel kuivavad poole tunniga, pintsli võid kraani all veega puhtaks pesta ja lakikiht jätab sellise naturaalsema tulemuse.
Ning maltspuiduline kask jääb vesialuselise lakikihi all sile.

Tallinna kaks suuremat vineerimüüjat on Läti vineeri esindav Vineerimaailm ja Vene vineeri esindab Debora Grupp. Mõõtsin oma kuudi küljed täpsemalt üle, tegin tahvelduse joonised ja mahutasin nad optimaalseimal viisil ära. Sain teada, et mul on vaja 7 tahvlit 9mm'st ja 1 tahvel 4mm'st vineeri. Kolm tahvlitet pidid olema mõõtudega 3x1,5m ja viis 2,5x1,2m. Ma juba natuke kujutasin ette küll, palju sihuke tahvel kaaluda võib ja kui kaugele sind tuulehooke viia võib, kui sa juhuslikult sellise purje jaksakski pea kohale tõsta. Mistõttu ma saatsin mõlemasse firmasse hinnapäringu, et tahaks osta materjali ja selle kohapeal teenusena tükeldada lasta.

Selgus et valik on lihtne. Vineerimaailma saemehed puhkasid ja Debora omadel oli juba nädalane järjekord. Mul puhkuse viimane nädal jooksis ja mul polnud aega nädalatki oodata.
Kuna Debora oli mulle märgatavamalt lähemal, siis sõitsin oma pisikese kallurautoga Maardusse. Kui ma olin laomehe abil 1,6m pikkusesse kallurikasti need 2,5...3,0m plaadid kabiini najale poolviltu peale vinnanud - tulemus meenutas kaardiväe-raktiivmiinipildujat BM-13 aka katjuša, siis ma sain aru, et olen natuke jamas.

Pilt

Ma ei jaksa neid plaate üksi käidelda. No vähemalt mitte viisil, et neid pärast seina ka kõlbab naelutada. Kaalu mõttes polekski hullu, aga plaadi gabariitmõõdud teevad haaramise kohmakaks ja lohistades kriibiks-kraabiks nad lootusetult ära.
Lisaks pole mul ka töökoda ega isegi varjualust kasutada. Sihukest sõpra ka mitte, keda keset tööpäeva omale appi paluda.
Veeresin ettevaatlikult koju ja kurtsin muret sõber Rannarile. Rannar on mööblimeister ja omab pisikest kodust töökoda. Tema ei näinud esialgu mingit probleemi, kuniks küsis, kui mis mõõduga tükke mul vaja teha on. Kuuldes vastuseks, et suurim oli vist 2,7x0,9, tegi ta: ”Eeee...ee ...”. Tema eaka formaatsae jaoks liiga suured ampsud. Aga lahenduse leidis ta ikka. Tegi kõne ja andis seejärel oma kolleegi numbri - Uukren Mööbel Viimsis. Polnud varem kokku puutunudki. Helistasin ja leppisin järgmiseks hommikuks kokku. Juhataja Ahto isiklikult tükeldas mulle sobivad tooted. Natuke piinlik oli olla, firma juht ja mina oma 8 lollaka tahvliga. Ei tahtnud selle töö eest eriti tasugi võtta. Olen jätkuvalt tänulik.

Eeltöö vineeri tahvlite paigaldamiseks oli mul selleks ajaks tehtud. Lammutamine oli lihtne, tuli lihtsalt usinalt kruvida ja saagida polnud midagi.
Oli 2016a suve kõige ilusam aeg – juulikuu. Imedepõllu peremees oli abikaasaga reisile läinud ja Imedepõld oli korraga kõigi jaoks hoopis stressivabamaks kohaks muutunud.
Parkisin Zilli kohe värava kõrvale, hea pikendusjuhet vedada lähima pistikuni.
Kui Zilli kõrvale väike vineerihunnik tekkis, ilmus kohale Landy ja palus jumalakeeli omale paar väiksemat tükki eraldada. Egas mul kahju olnud, ainult järgmine päev imestusega märkasin, et plaadid olid oma algse eesmärgi ära täitnud ja seejärel kohalikke kombeid järgides tavapärasel viisil utiliseeritud – porilompi käiguteeks visatud.

Pilt

Suurema osa vanadest aga kasutuskõlblikest plaatidest päästsin ma siiski ära ja viisin tegelikult sõber Rannarile, küll mööbelmeister nendele parema rakenduse leiab.

Soojustusmaterjali osas ma ainuõiget lahendust ei teagi. Tunduks, nagu oleks vahtplastik sellises plekkkuudis füüsikaliselt sobivam materjal. Kuudis istuvad saunalised toodavad (hingavad, higistavad, lödistavad + leil) ohtralt niiskust veeauru kujul, mis loodusseaduste sunnil tahaks väliskeskkonda tagasi tungida ja üritades seda teha ka läbi kuudi seina. Paraku läbi välise plekikihi aur ei pääse ja kui plekk juhtub ka piisavalt külm olema, siis nähtamatu veeaur kondenseerub pleki sisepinnale udu või lausa tilkadena.
Veetilgad niiviisi kaua ei püsi ja hakkavad aga allapole valguma ja selle käigus soojustus märgub. Vahtplast kannataks talupojaloogika kohaselt seda paremini. Pealegi ei lase vahtplast veeauru läbi - kui penotükkide vahelisi liitekohti ei oleks, siis veeaur plekini välja ei tungikski. Aga kuudis neid pisikesi peno-tükikesi paigaldades tekiks neid makrofleksiga tihendmist vajavaid liitekohti eriti ohtralt. Ka kuudi karkassi U-profiili sisemõõdud ei klapi standardmõõdus EPS plaadiga ja tulnuks samuti makrofleksi täis lasta.
Päris ideaalse tulemuse oleks hoopis siis saanud, kui proffide poolt oleks vineeri ja pleki vahele jäetud tühimik üleni PUR vahtu täis lastud. See muidugi maksnuks ilmselt rohkem, kui kogu mu ülejäänud saun.

Villa on konkreetses olukorras hoopis mugavam paigaldada. Kindlustunne, et mingis urkas isolatsioonita tühimikke ei jää, on nagu amatöör-isoleerija (st mina ise) tööjõudu kasutades suurem.
Kui päris maja ehitada, siis saaks ehitada seinakonstruktsiooni sisse tuulutuskanaleid jms, aga furgoonis tahaks nagu pärast ise sisse ka mahtuda, nii et sein ei tohiks ka liiga paksuks muutuda.

Ohkasin ja ostsin kivivilla (väidetavalt märgub ja hallitab raskemini kui klaasvill) ning kilet. Et 50mm vill lapikuks triikimata ära mahuks, siis kinnitasin kuudi külge 20mm puitlatid.
Pilt
Rahuloluga avastasin, et kuudi metallkarkassi sain ka õhukese villaribaga eraldi ära soojustada. EPS kasutades oleks see vähe keerulisem olnud.
Pilt
Pilt

Kile funktsiooniks olnuks olla aurutõke. Et võimalikult vähe veeauru villa sisse tungiks. Samas kui ma seda seina klammerdasin, siis jäi mulje, et tegemist on vist natuke enesepetmisega, sest ma päris kohe kindlasti ei suutnud põranda ja seina vahelisi liitekohti ning ka akende ümbrust hermeetiliseks teha. Pealegi läbivad kilet kõik vineeri kinni hoidvad kruvid ja kuut erinevalt hoonest vibreerib mehiselt, mis neid avakesi muudkui suurendab. Seega selle kile põhifunktsioon on rohkem takistada villatolmul väljapoole tungimast ja tuleb loota, et niiskus lahkub putkast saunasoojuse ja auto liikumisel tekkinud intensiivsema õhuvahetuse tulemusena.
Pilt
Pilt
Et kiles auke siiski võimalikult vähe oleks, siis laevalgustite juhtmed ma vedasin kile pealt. Laevalgustid ma ma otsustasin säilitada originaalid, kuid et päid vähem ära löödaks, siis tõstsin ma nad algsest asukohast seinale.
Kusjuures kuudis oli 2 asja, mis eranditult kõigist nostalgilise ahhetuse välja pigistasid. Lambid ja esmaabi kapike.
Pilt
Pilt
Laps võttis originaal esmaabikapi miskipärast endale ja mäkerdas üle värvida, aga ma teen kunagi natuke vähemrohmakamaid töövõtteid kasutades koopia ja sisustan kapikese lauaviinaga.
Ja jällegi seni ainus, kes on teistmoodi arvamusega silma paistis, oli Landy, kes hiljem juba paikapandud valgusteid nähes mühatas: „Sa siia midagi normaalset ei osanud leida va?”. Minu jaoks natuke ootamatu avastus, et inimene, kes jumaldab muutumatut autodisaini aastast 1948a ja kelle lemmikmuusika on 80’ndate keskpaiga disco, ei peagi tegelikult üldse lugu retrost ... :roll: .

Vineeri paigaldamiseks tekkis võimalus kasutada abitööjõudu.
Tai on nimelt selline mees, kes magnetina tõmbab ligi kõuts-tüüpi mehepoegasid. Kõuts tüüpi meeste elustiil nagu päris isakassidel - aeg ajalt jõuab kätte jooksuaeg ja kui kadunud loomake kahe kuu pärast tagasi laekub, siis on kõrvad ümarad ja saba puhta poolik ning igatsetud lemmikut ei saa kuidagi sülle võtta, kuna lõhnab vängelt kassipissi järgi. Aga kui kass end puhtaks lakub ja haavad paranevad, siis jooksuaegade vahepeal on jälle armas ja vajalik hiirekuningas majas.

Sel kevadel oli ennast Tai juurde ankrusse sättinud Sass. Selgus et Sassil oli mingi rahalisi vahendeid nõudev unistus ja oli seetõttu meelsasti valmis nädalavahetusel lisatööd tegema. Varusin valgeid kindaid, võtsin kaasa akudrellid, tikksae ja muud vajalikud tööriistad, korjasin Sassi teepealt kaasa ja veeresin oma katjušaga põllule. Kuna sageli vähevastutulelik faktor Inseneeri näol jätkuvalt puudus, olin ma Jüngri kui mõistliku inimesega kokku leppinud, et ta jätab meile garaažis toimetamiseks ruumi. Juhul kui vihmale oleks läinud.
Vihma küll ei sadanud, aga garaažis töötamisel olid ka palava ilmaga mõningad eelised ja nii tagurdasin Zilli töökoja ukse ette ja sättisime garaaži põrandale äravoolurenni peale paar prussi, mille peal hea vineeri lõigata oleks. Suured tahvlid olid küll lahti lõigatud, aga kõiksugused hambad, sisselõiked, mittetäisnurksed servad ja igaks juhuks jäetud pikkusvaru tuli tikksaega kohapeal eemaldada.
See et valged kindad oli täiesti ülearune ost, sain ma aru, kui Sassi käpuli põrandal liikudes tikksaega esimest lõiget sooritas. Parem valges kindas käsi hoidis tikksaagi, vasak käsi, samuti valges kindas, toetus põrandale. Aga me olime ju Imedepõllu garaažis. Põrandat katab seal kohati tollipaksune süsimust naftatoodetekiht.
Ühesõnaga viskasime valged kindad üldse minema ja saagides kasutasime musti kindaid. Vineeri tassisime kuuti ja kruvisime seina üldse paljakäsi. Tekkinud tolmused näpujäljed oli õnneks lihvijaga lihtsalt eemaldatavad.
Pärastlõunaks oli valmis.

Pilt
Pilt

Sass aga juba paari kuu pärast tundis looduse kutset, solkis Tai juures koore ära, kraapis lillepotist mulla välja ning läks kaotsi. Kahju.

Järgneb ...
Viimati muutis Kjen, L Jaan 22, 2022 4:37 pm, muudetud 2 korda kokku.
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17299
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: Zillu

Postitus Postitas Landy »

Mul kahjuks puudus selle hiigelprojekti generaalplaanist ülevaade ning kui mõnd üksikut etappi juhtusid aastate jooksul kommenteerima, siis selegus et minu ehitusalane teadmatus pidavat miilide taha ära paistma. Eks ma siis piilun vargsi kaugemalt ja püüan vähem arvata.
"Hoiatuskes" kõigile, kes tahtlikult või tahtmatult Kjeni ehitusprotsessi (jägima) satuvad ja oma küünimatuses ei mõista "suurt pilti " ning iga pisidetaili tähtust- hoidke oma arvamused endale, muidu äkki pärast ei kutsutagi äkki sauna(-ga sõitma)...

Samas tore, kui inimestel on kindel siht ja eemärk. Eks visadus viib sihile.

Ma siis tervitaks muusikateaduste dokorit ühe remondi teemalise disko looga :))
https://www.youtube.com/watch?v=2-ZIKBx_Bds
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Kjen
Der Sponsor
Postitusi: 539
Liitunud: N Jaan 11, 2007 3:14 am
Asukoht: Tallinn

Re: Zillu

Postitus Postitas Kjen »

Küll Sinuga, Landy, on raske. Alles jäi mulje, et soovid projektiga seoses miskipärast ka pildil olla. Kirjutad siis juttu sisse, solvub ...
Aga kuna mul tõesti ei meenu, et Landy oleks saunaga seoses veel midagi öelnud või arvanud, siis ma rohkem ei tee. Anna andeks!

Vastutasuks palun muusikalisi tervitusi ka mitte saata, minu muusikamaitse jääb sinna pungi ja meloodilisema black-metali vahele.
Kasutaja avatar
kytz
Got ARB and Nitrous?
Postitusi: 153
Liitunud: E Okt 31, 2005 3:28 pm

Re: Zillu

Postitus Postitas kytz »

Tore ettevõtmine!
Igatahes jõudu ja kannatlikkust, kuna endal põhimõtteliselt sama rada läbi käidud.
Oma poolt paar mõttetera lisades vaevasin ka minagi mingi hetkeni oma pead nende ümberehitamiste ja ratsionaliseerimise küsimustega, kuid mingilt maalt sai selgeks, et las see masin jääb nii nagu ta omal ajal 1973 aasta lõpus tehasest välja tuli. Seda enam, et sain ta kätte üsna komplektsena (spidomeetril vaid 500+ km). Mitmed tehnilised puudujäägid said hiljem mõningaste õppetundide ning kogemuste/vilumuse najal kompenseeritud (nt erilist meisterlikkust vajab väikeste ümmarguste originaalpeeglitega 2-teljelise käru tagurdamine vastukätt kuuri. Teatud vajakajäämised said likvideeritud kasutajaraamatut uurides-puurides ning järjest erinevaid ja kõikvõimalikke seadistusi õpiku järgi reguleerides (muuseas ka minu teisel Zil-157l oli piduritega alguses sama probleem, et õhukulu ühe operatsiooni kohta oli ülemäära suur, mis lihtsa reguleerimise abil kadus).

Aga eks neid jutte oleks siiski ikka parem kuskil Zillisauna laval väikse kesvamärjukese seltsis vesta.
Seega, kui kõik ükskord ajad-kohad sobiks, siis ajaks pillid joonele!!!
Mingit pildimaterjali minu Zillisaunast saab siit lingilt http://www.lumeabi24.ee/zillisaun

Veelkord jõudu ja visadust!!!

Raul

PS. Kui mingit spetsiifilisemat laadi Zil-157 küsimus juhtub olema, võiks julgelt märku anda!
Seal, kus lõppeb asfalt...sinna lööme Zillisauna püsti!
Kasutaja avatar
Kjen
Der Sponsor
Postitusi: 539
Liitunud: N Jaan 11, 2007 3:14 am
Asukoht: Tallinn

Re: Zillu

Postitus Postitas Kjen »

Eesruumi viimistlus

Ma olen juba aastaid neid Venemaa Zil-banjasid vahtinud ja ülimalt tüüpiline lahendus on ka eesruum voodrilaudadega ära katta ja heleda lakiga katta. Ma ei tea miks, aga isegi kui töö on väga korralikult tehtud, siis konkreetselt omale ma sellist saunaautot ei tahtnud. Minu idee miskipärast on, et auto oleks ühest otsast nagu rohkem mingi eluruum ja leiliruum on nagu vähemmärgatavam lisavarustus.
Pilt
Pilt
Pilt

Eriti inetu lahendus on minu meelest mingi odava puit-immitatsiooniga katmine. Ka televiisor mõjub võõrkehana. Samas mõne inimese, näiteks Tai jaoks, on teler kohustuslik atribuut igas mahukamas liikurvahendis. Mina prooviks moodsat tehnikat oma saunas vältida.
Pilt

Kuna vineeri oli juba välja valitud ja suures osas paika ka pandud, siis hakkasin õiget värvitooni kaalutlema. Mõtlesin tumepruunile ja mõtlesin valgele. Tumepruun muutnuks ilmselt selle väikese ruumikese millekski koopataoliseks. Valge on aga äkki selline liiga kõle toon. Samas ma viimasel ajal olen just kõik puust tehtud asjad – mulle meeldib aeg-ajalt natuke mööblit ise teha, valgeks peitsinud.
Veendsin ennast parasjagu umbes selliseid mõtteid mõlgutades, et kuut juba oli kunagi pruun olnud, ka koolimaja põrandad olid vastikult pruunid ja siis astus uksest sisse Jünger. Kasutasin juhust ja küsisin tema arvamust. Ikkagi Kopli kunstikoolis käinud ja koka paberitega. Vaatas ringi ja ütles: „ära jummala eest seda lihtsalt puiduvärvi laki. Õudne punakas”. Ja judistas ennast sealjuures. „Tee mingi heledam toon”. Otsus tehtud. Üritasin hiljem paari inimese käest veel täiendavaid arvamusi saada, aga kõik kukkusid keerutama ja ei tahtnud üldse midagi arvata.

Hobitisleril pole puidu valgeks toonimine üldse lihtne. Poodides on saadaval 50 erinevat tooni pruuni peitsi, aga valget ei ole. On ka üks kihvt koht nimega http://www.peits.ee, kust saab päris põnevaid toone segada lasta. Aga konkreetselt nende valged toonid ei ole üldse hea katvuvusega. Esimene kiht ei muuda üldse puidu tooni, teise kihiga nagu muutuks valgemaks, kolmanda kihiga on küll juba selgelt näha, et puit on valkjas, aga mitte piisavalt. Veel rohkem kihte peale kanda ja seda sauna eesruumi mahus – no ei viitsi.
Kusjuures ma proovisin isegi vineeritüki peal järgi – vineeri ei tahtnud kohe üldse heledaks muutuda. Ainult märgus ja kuivas kähku algset tooni tagasi.

Kolasin siis mööda ehituspoode ja vahtisin puidule mõeldud lasuurvärve. Lasuur on hästi läbikumav värv, mis imbub puitu ja ei moodusta katvat kihti. Ja jällegi tüüpselt valget tooni saada ei ole. Ainult Bauhaus pakkus Alpina Holzlasur weiss nimelist toodet.

Pilt

Krabasin õnnelikult 2 liitrit värvi kaasa ja läksin kuuti võõpama. Kahe kihiga oli soovitud hele toon käes. Seejärel kaks kihti vesialuselist mööblilakki. Iga kihi kuivamise järel lihvisin kergelt pinna üle.
Pind jäi küll meeldivalt sile, aga kohati ka veidralt laiguline. See lasuur osutus hästi salakavalaks värviks. Kuut ei ole ka suvepäeval maailma kõige valgem koht ja ainult kuivanud värvikihti vaadates probleemi ei näinud. Probleem ilmnes alles lakkimise järel. Lõin käega, ainus variant olnuks kõik puhtaks jälle lihvida. Kõige hullmead kohad jäid õnneks hiljem istmete taha varju.
Pilt

Uksed ma katsin vineeriga veidi hiljem, kusagil augusti lõpus. Kuudi välisukse plekid katsin lihtsalt õhukese 4mm vineeriga, leiliruumile olin lepalaudadest tahvelukse meisterdanud, mille eesruumi poolt katsin samuti vineeriga.
Pilt

Uste värvimisega oli mul järjekordne kokkupuude Imedepõllu müstiliste kurjade elukatega. Olin sõber Rannariga kaubale saanud, et ta teeb Zilli istmed korda. Palusin juhiistme teha reedeks korda, et siis on ma saan autoga laupäeva hommikul põllult koju sõita. Iste loomulikult reedeks ei saanud valmis ei saanud, ka laupäeva hommikuks mitte. Aga et aega mitte raisku lasta – sügis ju kohe käes, kauaks neid maalritöödeks sobivaid soojasid ilmasid ikka veel on, sõitsin ikkagi laupäeva hommikul põllule ja tegin seal paar tundi väiksemaid töid ning muu hulgas värvisin leiliruumi ukse ära. Selleks ma olin ukse tassinud garaaži paari prussijupi peale ja jätsin ta sinna kuivama - no keda ta ikka seal laupäeval segab. Kuudis ei tahtnud värvida, oleks kogemata põranda täis lodistanud vms.
Ise pidin lõunaks koju tagasi minema – lemmikloom oli vaja maniküüri viia. Paari tunni pärast põllule tagasi jõudes, seekord koos juhiistmega, polnud põllul jätkuvalt kedagi. Panin istme paika, Zillil mootori tööle ja läksin garaažist ust ära tooma. Ukseni jõudes jäin jahmunult seisma ja oli minut aega täiesti tumm. Ainus mõte, mis peas keerles, oli: "ma olin ju ainult paar tundi ära ...".
Äsja valgeks värvitud uksel oli umbes 15cm pikkused jäljed. Täpsemalt kummikujäljed, millega oli äsja kasutatud mootoriõlis ringi plätserdatud.
Pilt

Imedepõllu pahatahtlik härjapõlvlane oli miskipärast minu lumivalge ukse peal mingit sorti hüppesporti teinud.
Siin muidugi polnud enam ukse puhtakslihvimisest pääsu, aga ega mootoriõli vastu ei saa. See oli sügavale puitu imendunud ja ka kolmekordne värvkatte all jäid jalajäljed pisut tumedamalt läbi kumama. Kui oskad vaadata.

Liistude värvitoon kujunes lihtsalt. Kruvisin nad ajutiselt paika, et nad lihtsalt parajaks lõigata ja üldist sobivust kontrollida. Arvasin esialgu, et liistud tulevad seinaplaatidega samas toonis.

Pilt
Pilt

Aga vaadates neid pruune liiste, tekkis hoopis mõte võimalikult kontrastne värv valida valgele põhivärvile.
Mõte hakkas kohe nii hirmsasti meeldima, et otsustasin ka põranda tumeda teha. Ainult mitte mahhagoni, vaid midagi mustjas-pruuni.
Pilt

Liistud lasi liivapritsiga puhtaks ja värvis ära Tai. Täpsemalt küll vist Sass. Tai oli nii peen mees, et talle esialgu väitest, et tee mingi mustjas-pruun toon, üldse ei piisanud. Ma siis valisin talle lausa RAL koodi välja.
Pilt

Tai omakorda oli nii konkreetse soovi üle pisut imestunult ja värvis mu liistud siis selle info põhjal täpselt selle värviga, millega on värvitud üheks Schenkeri hoovil pesitseva veoauto äsja kap.remondi läbinud raam. Toon kusjuures klappis :D .
Aknaraamid jätsin valgeks. Kuna aknaraamiga ühes tükis on need rulookardinad, siis ma ei julgenud neid liivapritsi saata ja lihvisin käsitsi kooruva värvi maha ja värvisin aerosoolvärviga üle.
Pilt
Jäi enam vähem. Kunagi hiljem võib ju soodapritsi viia.
Viimati muutis Kjen, L Jaan 22, 2022 5:18 pm, muudetud 2 korda kokku.
Kasutaja avatar
Kjen
Der Sponsor
Postitusi: 539
Liitunud: N Jaan 11, 2007 3:14 am
Asukoht: Tallinn

Re: Zillu

Postitus Postitas Kjen »

Põrand, lava ja sisustus

Olemasoev põrand oli vanust ja varasemat kasutusviisi arvestades küllaltki korralik, ainult klassikalise pruuni põrandavärviga kaetud ja tavotiga ära määritud.
Laudis oli okaspuidust. Paar suuremat lõhet ja mõned tehnoloogilised avad olid sisse puuritud. Otsustasin ta esmalt puhtaks lihvida ja siis edasi vaadata.

Ma mingi eriline põrandalihvija pole kunagi olnud, 16a tagasi lihvisin kodus äsjapaigaldatud põrandaid umbes sellise riistapuuga.

Pilt

Esimene pooltund oli üpris kole, sest selle riistapuuga tegelemine ei erine eriti manikaalse iseloomuga metslooma taltsutamisest. Esmalt ajab ta sind lihtsalt mööda tuba taga, siis tahab end lihtsalt vastu seina lömaks lüüa ja lõpuks hakkab tasapisi sõna kuulama, et valvsuse kaotamisel kohe esimesel võimalusel üritada kipsseina auku sisse lüüa.
Kuudis loomulikult sellise poolearulisega tööd tegema ei mahu, otsustasin piirduda olemasolevate väikeste Makita lint ja ektsentriklihvijatega.

Kogemusi vana põranda ülelihvimiseks nappis, aga alustasin väiksema Ø120mm liivapaberist kettaid kasutava ektsentrikuga, mis jaksas kümnekonna ärakulutatud ketta hinnaga värvikihti niipalju õhendada, puit hakkas juba välja kumama.
Pilt

Ma ei mõeldnudki välja, mis krdi asi see roheline olla võis. Kuna teda ainult laiguti oli, siis kahtlustan mingi isetehtud puidpahtlit oli keegi südametunnistusega puusepp kasutanud.
Pilt

Kui liivapaberit ummistav kiht oli suures osas eemaldatud, võtsin lindi (selline väiksem, lindi mõõt 76x457) ja hakkasin siis lihvimisega pihta. Algul ikka üritad naiivselt linte karedusega K60 ja K40, kasutada, aga nende kulu oli kole suur, nii et alles siis, kui lõpuks leidsin ühest poest veel karedamaid – numbrit isegi ei mäleta, sai põranda juba puhtaks ja tasaseks.
Pilt
Pilt

Siis sai veel põrand paar korda 60 ja 100 liivapaberiga üle käidud ja oligi aeg viimistlema hakata. Põrandas näha olnud suuremad praod ja augud ning ka naelapead pahteldasin pruuni puidupahtliga enne lihvimist. Ega see neid loomulikult nähtamatuks ei teinud, jätavad hoopis autosse sobiva viisakalt rustikaalse mulje.
Kuna see põranda puhtakslihvimine oli oli üks kuradi suur ja vaevaline töö, siis otsustasin tulevastele põlvedele vastu tulla ja põranda vahatada. Aga et põrand tume oleks, uurisin internetti ja leidsin sellise toote – peitslakk.

Pilt

Sihukesed põrandavahad maksavad poes ikka hingehinda. Aga kui ma natuke kulunorme hindasin, selgus et minul läks vaja ainult imepisikest purki, millega sain kaks kihti kaetud ja natuke jäi ka veel tuleviku tarvis. Esimest kihti pidi kasutusjuhendi kohaselt miskipärast veel terasvillast lapiga kaapima. Algul jäi ikka imeilusasti läikima, praeguseks on märksa matim.
Pilt

Lava tegin analoogselt leiliruumi seinalaudisele valdavalt tumedast termo-töödeldud lepast, millele ilmekuse huvides lisasin kaks haavapuust triipu.
Pilt
Pilt
Lava ja leiliruumi seinad õlitasin. Ilus oli kohe vaadata, kuidas tuhm puit õlitamise järel särama hakkas. Lisaks lisandus ka hea eksootilise sauna lõhn.

Peale põrandat sai asuda sisustuse rajamisele. Ega mul suuri plaane ei olegi, kaks pikka pinki, nurka kapp, seina nagi ja pinkide vahele peaks lihtsalt teisaldatava laua ka meisterdama.
Praeguseks on valmis pingid ja pool kappi. Hulka aega ja ka raha läks kusjuures kõikvõimalike liistude hankimisele ja paigaldamisele.

Pinkide alla on paigutatud veemahutid ja veevärgi detailid. Väga vähesel määral on pinkide all ka muudele tarvilikele asjadele ruumi, aga üldiselt on saunas panipaikade osas kitsas.

Pilt
Pilt
[imghttps://i.imgur.com/8xTZJTd.jpg][/img]
Pilt

Pinkide konstruktsioon on lihtne, kuudi seina külge sai kruvitud paar prussi ja 100x20mm laudadest sai koostatud pingi karkass, mille külge kruvisin õhukese vineeri. Kuna pink otseselt saunaliste vaateväljas ei paikne, siis selleks hankisin juurde tavalist okaspuuvineeri.
Ühtlasi leidsin ka alternatiivi sellele kapriisele lasuur-värvile. Olin lausa iseenda peale pahane, et polnud varem üldse märganud sellist toodet nagu Pinotex Interior lumi.
Pinotex on tuntud kaubamärk, kuid sisetöödeks mõeldud Interiori sari on tegelikult peits.
Minu tähelepanekute järgi on kahe kihi Pinotexi lumi puhul vineer tooni võrra tumedam, kui lasuuri kasutades, kui kolmanda kihi järel juba tonni võrra heledam valge.
Viimati muutis Kjen, L Jaan 22, 2022 4:57 pm, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
puhvel
I live off from the mud
Postitusi: 2180
Liitunud: E Apr 16, 2012 7:34 pm

Re: Zillu

Postitus Postitas puhvel »

See "kangem" põranda lihvija on hea riist aga tunnetus peab olema.
Kui pole jookseb läbi seina jah :D
Õli seal põrandal on paha mõte, lakk ikka.
Aga edu.
WJ ja XC 70
saarik
Mudder
Postitusi: 54
Liitunud: E Okt 04, 2010 3:20 pm

Re: Zillu

Postitus Postitas saarik »

Ma olen enda siseruumide vineermööbli kõik selle Pinotex Interior Lumi-ga teinud, väga hea toode. Siinkohal soovitan Peterburi tee Värvikeskust, kust olen saanud enamusele enda värvi-, laki-, peitsi-, jne "probleemidele" lahenduse. Tuleb lihtsalt kohe nõu ja abi küsida ning alati on soovitatud mitu head lahendust, valikut.

Lugupidamisega, saarlane.
Isuzu D-Max 2,5TD LS, MÜÜDUD
UAZ 469
GAZ 69
kunagine spetsiaalklassi "Põhjakivi" team-i liige
airport
Rock Crawler
Postitusi: 542
Liitunud: P Apr 21, 2013 9:02 pm

Re: Zillu

Postitus Postitas airport »

Kindlasti paha mõtte panna vineer kile peale !??
Kile ja vineeri vahel peab olema tuulutus , muidu kõik niiskus jääb vineeri ja kile vahel , ja esimene hakkab mädanema , ka samas kui sa paned kile peale röövitus , ja selle peale paned vineer - sa teed augud mitte kiles ( kruvid ) vaid roovituses .
Aga vist on hilja juba :(
Vasta

Mine “Ehitame autot e eputa tehtuga / Build threads and show offs”