4x4.ee

Kui jahutusele ei tule piisavalt õhku peale, pole lisa pumbast ka miskit tolku. Kärje maht võiks olla topelt suurem originaalist, just maht e. soojusvaheti paksus ja-või pindala.

Tee oma sillakinnitustest paar selgemat pilti ja pane siia teemasse.

Movistar kirjutas:Tee oma sillakinnitustest paar selgemat pilti ja pane siia teemasse.

Pildi järgi vaadates, ei tahaks vist ise kah lähedalt näha. Aga esmane mulje on äkki petlik

Movistar kirjutas:Tee oma sillakinnitustest paar selgemat pilti ja pane siia teemasse.

Pimedas ja mobiiliga.

Ja vardaks oled kasutanud Stoki vart?

Amort on M16 polt ja varras M12?

Esisilla alumine varras on tõesti silindrivars, selle materjal on tugev, aga mitte habras.
Silm sinna otsa on keevitatud proffesionaalse keevitaja poolt eesti parima aparaadiga, kui keegi keevituse vastupidavuse pärast muret tunneb.
Ülemised vardad on Terrano originaal tagasilla omad.
Kogu esisilla kinnitus on projekteeritud asümmetrilisena ehk alumised vardad saavad suurema koormuse.
Amort ja selle kinnitus esisilla külge on Gaz 66 originaal.Mõõta praegu ei saa.

Ma lihtsalt tahtsin juhtida tähelepanu, et sul on suur ratas ja raskem sild, aga kinnitused on sillal tunduvad nõrgemad kui originaalid. 66 sild kaalub 2x rohkem kui originaal + rattad. Seega peaksid ka kinnitused nii raami kui ka sillal näima tugevamad kui algsed. Seda enam kui kavatsed ka asfaldilt kas või treppis külavahe teele maha keerata. Metsast ja mudast pole mõtet rääkidagi. Originaal varras ja kinnitus on mõeldud inseneride poolt kestma stokk variandis. Kui kere ja silldade massi suhe on nii räigelt paigast aetud, peaks nende omavahelised liited olema usutavamad kui sinul. Vastasel juhul võid vintsides saada omale terranoova kujulise paadi või pauguga puusse ja kaks esisilda. Või ma eksin?

Igasugune tugevam kinnitus kaalub rohkem.
Ülemisteks varrasteks sobib 1:1 ka Terrano 1 sepistatud varras, aga see on raskem.Kui on tarvis siis vahetan.
Alumine kinnitusvarras oli vist 28 mm stokk ja kinnituspolt 20 mm.
66 esisild läheb nagunii dieedile, 50 kilo on vaja kindlasti maha saada.
Puuse panemisel mõjub sillakinnitusele ju ikka kere mass, lihtsalt puu saab tugevamini vigastada.
Masinat kavatsen põhjalikult testida enne võistlema asumist ja turvalisusele järeleandmisi ei tule.
Selleks ka oletatav valmimisaeg 2017 suvi.
Vintsimine ei tee raamile midagi, seda eelmist kolli on ComeUP 9,5 ja kahe plokiga (vähemalt 10 tonniga) vintsitud.
Samuti olen sügavas mudas kohapeal rattaid keeranud, ma ju ei teadnud et seda teha ei tohi

Mida arvata sellisest vintsilahendusest.Mehaaniline vints+hüdromootor seda vedama ?
Mitte see vints ja mitte see mootor,foto on lihtsalt selgituseks, mida ma silmas pean.

Komponentide hinnale pole vaja liigselt keskenduda, mul omad kohad kus hüdraulikat tunduvalt soodsamalt saab.

Sellise lahenduse peale olen isegi mõeld kuna olemas komponendid et teha aga pole olnud aega sest el vints peal ja toimetab,

Küsiks korra selle roolivõimu surve regull klapi kohta,kust ma selle sealt pumbast leian ja kuidas eemaldada??

See kas selline vints kõlbab või mitte on puhtalt arvutamise küsimus.
Pumba surve ja tootlikus ,hüdromootori kiirus ja pöördemoment ,vintsi ülekandearv ja pooli diameeter ja saadki teada kas sobib või mitte.
Niisama ei ütle sulle keegi kas sobib või mitte.See nagu õunte pealt ennustamine.

Kui lubate, siis lihtsalt sportlikust huvist, milline see keevitus on, see mis on Eesti parim?

Patermaa kirjutas:Kui lubate, siis lihtsalt sportlikust huvist, milline see keevitus on, see mis on Eesti parim?

Parim on pisut liialdatud.See rohkem neile, kes fotode alusel keevituse tugevuse suudavad arvutada.
Igaljuhul profiseade, mis suudab korrigeerida automaatselt keevituse parameetreid vastavalt keevitatavale materjalile.
Kasutusel peamiselt hüdrosilindrite valmistamisel.
Jutu mõte on see, et kriitilisi keevitusi ei tee oma 1-faasilise aparaadiga, vaid lasen proffidel keevitada.

Vintsist siis veel, parim normaalse hinnaga saadaolev on vist BTR ?
Arvutamine pole probleem, aga vaja teada oleks vinsi trossi kiirust. Edasi juba 1,5 kordne auto mass ja saaks arvutada vajaliku ülekantava võimsuse.
Google annab kiiretele elektivintsidele trossikiiruseks kuni 120 m/min.
Palju on hea kiire vintsi trossikiirus ?