4x4.ee

Ma arvan, et enne kui midagi juurde ehitama hakkad, proovi veidi aega sõita sellega. Meil oli esialgu sama värk, et no 60-70jaoks pidid ikka päris hull juba olema, auto tahtis koguaeg lappama minna. Mõtlesime ka dosaatorite jms vahetamisele. Samas teistel oli ka täpselt sama süsteem ja sõitsid edukalt. Peale ühte võistlust läks asi juba paremaks. Väga palju on harjumises ka kinni, hüdroga pole mingit tagasisidet roolilt ja lihtne on üle korrigeerida kui hakkab lappama minema (eriti, kui rool on nii kiire nagu siin antud teemas). ET2-s 50kmh kiirust nagunii väga sisse ei saa (no kiiremad autod saavad kuskil aga see nii korraks, et tulemust ei mõjuta, nagunii järgmises augus jõuad järgi).

Samas me jõuame tagasi selle "tark teiste vigadest ja loll enda omadest" miks keegi ei küsi, mis dosaator, silinder ja pump on toimivatel komplektidel? Auto ehitamisele kulub tohutu aeg, miks seda raisata veel asjadele, millest endal eriti aimugi pole?

Kui kellelgi on silinder, mis juba õhku sisse imeb, siis selle asja nimi pole silinder, vaid vanaraud.
Olen seda korduvalt öelnud, et hüdro ja karbiga rooli ei saa võrrelda, olgu selleks traktorid, autod jne tehnika.
Kui kasutada mitte läbijooksuga silindrit ei saagi kunagi tulemus väga hea, kuna hunnik vardaid = võrdub hunnik lokse. Ühepoolne silinder on ka ühtepidi suurema jõuga, mis mõjutab ka kiirust nats.
Samuti pole vaja teil mudas rattaid keerata, vaid liikudes.Vastasel juhul keerate oma asjad puruks kõik.

Ühepoolne silinder on täielik jama mille koht ei ole auto küljes .
Ta on jama juba sellepärast,et keskmisest asendist ühele või teisele poole on 2 täiesti erinevat rooli ja igasugune geomeetria on nagunii pees.
Kiirus on erinev,jõud on erinev ja kõik muu on erinev. Erinevuse all pean siis silmas seda,kas keerata paremale või vasakule. Ühel pool läheb maha varda ruumala ja sellega seoses väheneb ka kolvi pindala mis mõlemad muudavad oluliselt rooli tunnetust.
Ehk siis kui sa ütled,et sul on 1 tiir servast serva siis ei ole 0,5 ja 0,5 keskasendist vaid mingi muu number. Huupi pakun,et 0,35 ja 0,65 .
Sellise jamaga polegi võimalik sõita. 50 km/h on hea saavutus.
Minumeelest tundub täielik rumalus leiutada jalgratast,selle asemel ,et küsida. Mingeid klappe ja muud jama aretades läheb asi veel hullemaks ja lõpuks ei saa te midagi aru,et miks see asi nii kehv on.

Mul enda autol on roolisüsteem tegelikult eriti lihtne: läbijooksuga Eestis toodetud silinder, Corvette roolivõimupump ja Vivoili roolidosaator ja 2 liitrine õlipaak koos filtriga.Kõik.
Mitte ühtegi klappi ega muud lollust ja väga ok on. Tee peal oleme proovinud ka 140 km/h ja on ka juhitav ehkki hirmus hakkab.

Kui tahate hüdrorooliga kiiresti sõita siis :
Paigaldada tuleb läbijooksuga silinder,et mõlemad kambrid oleksid võrdse ruumalaga ja kolb sama pindalaga.Arvutada välja vajalik ruumala ja selle järgi dimensioneerida dosaator.Vajalik selleks ,et teaksid milline rool peab tulema või tuleb .
Vaadata,et rooligeomeetriat väga perse ei keera.See tähendab käändmiku roolikäppade asukoha mitte muutmist ja velgede offset võiks ka tehase omale väga lähedal olla. Tehase insenerid on selle peale kõvasti aega kulutanud ja asjad ei ole päris niisama seal,kus nad on.
Teljevahest oleneb ka palju.
Ja see viimane asi on roolivõimupump. Tavaline hammasrataspump toimib ka.Kindel ja odav lahendus on kasvõi NZ10. Ülerõhuklapp vahele ja tuld.Rõhuga pole mõtet üle pingutada kui just pliiatspeenet silindrit ei kasuta aga väiksem rõhk kuumutab vähem õli ja jälle on töökindlus suurem
Max.100 bar ja hea küll.
Maa sees ei keerata rattaid ja ei peagi jõudma ning ega ükski auto ei jõua ka.

Niisiis sai dosaator vahetatud ja peale läks miskise saksa kombaini dosaator 80 jõudlusega,
Enne oli peal millegi muu oma ja jõudlus oli 120.
Ilmselt oli liiga võimas ja nüüd ok enamvähem,
Silinder läheb ka vahetusse ja läheb siis läbiva silindriga.

Esimene proovisõit sai tehtud ja no ei pidand vastu,aga see eest vedas kodu tagasi omaljõul siiski,
Hüdrorool vajab täiendusi,
Vedrustus liiga jäik,
Keema läks pidevalt,
Jahutussärk vaja täiendada.

Aga kokkuvõtteks toimetas ja lukkudega ikka hea sõita

Mis läbimõõduga voolikud mootorist radikani paigaldasid ?
Siin on natuke teadust(inglise keeles) survelangusest ja hüdraulilise süsteemi kalkulaator.
Kahjuks on ühikud USA süsteemis.
http://www.gates.com/catalogs-and-resou ... ssure-drop

Loffid mis eest taha joosevad on sisemõõt 45mm
Ja hüdraulika osas jätsin silla liikumise kahesilma vahele ja voolikud jooksid paralleelvarda suhtes valesti,flexides lõhkus 66 silindri küljest pronks stutsid.

Kas see võib olla probleem minu jahutuse teemal et trass on liiga jäme?
45 sisemõõt hetkel eest kuni radikani.
Radiaator on suur ja lai.2,5 diisel bussi oma.

Trass ei saa olla liiga jäme, sest süsteemi efektiivseks tööks on vaja voolukiirust (mitte vooluhulka) trassis vähendada.
Igatahes nii sain mina sellest Gatesi lehest aru.
Lehel oleva kalkulaatori kasutamiseks on vaja teada Terrano pumba tootlust ja jahutusvedeliku tihedust ja viskoossust.

Kas sul termostaat sees või ei ole?

Ei ole,soovitati kohe eemaldada

Kas pumbast on kütusekogust peale ka keeratud ?
Tõenäoliselt on ikka radiaatori kärg väike ja/või ventilaator nõrk.
Terrano (92 kW) tehaseradiaator: Võrgumõõt 500 X 675 X 32 mm.
Mõõda selle bussi radika kärg ära, tõenäoliselt ei anna originaalmõõtugi välja, rääkimata soovitusest paigaldada kahekordse kärjemõõduga radiaator.

Lihtne diagnostika.
Vahetult enne keema minemist oleks vaja mõõta/katsuda mootori juurest alumise lõdviku temperatuuri.
Kui lõdvik on tulikuum, siis on radikas väike või ventilaator nõrk.
Kui lõdvik on soe/jahe siis veepump kulunud või taga asuva radika jaoks nõrk või ka radikas ise seest umbes.

Alustuseks pane termostaat tagasi, õhuta korralikult ära ja proovi uuesti.
Oluline on õhk kätte saada mootorist.Selleks tee mootori kohale toslavoolikule tuulutuskraan vahele. Sealt mugav õhutada.

Termostaati peaks puurima mõne augu, ala 3-4 mm läbimõõduga. Soovitavalt Ülemisse serva, et õhk kergemini välja pääseks.