LEILIRUUM
Sauna ehitus ehk projekti II osa sai alguse august 2016, kui ma põllul 4 kivitükkide otsas kõikuvas putkas esimesed vineeritahvlid maha kruvisin.
Selleks et mul huvitavam oleks, oli Imedepõllu projektijuht väidetavalt täiesti isiklikult ümbritsenud mu sauna-kuudiku hämmastavalt mitmekesise hulga tehnikaga ja kõige krooniks korraldas lausa hunniku mingeid lammutusjääke otse kuudi ette, peaasi et ma jummala eest ühegi tööriista ega ehitusmaterjaliga liiga ligidale ei saaks sõita. Aga kuna ma selline põllu vaenelaps juba olen, siis ma ei tohi siin kurta midagi.
Alustasin eesmisest otsaseinast ja olin esiteks meeldivalt üllatunud, et kui ma olin usinalt poolsada kruvi välja kruvinud ja selle vaeva tulemusena esimese kõige väiksema tahvli vineeri kätte sain, nägin, et kuudi karkass oli täitsa tummine - kokkukeevitatud terasest nn kübarprofiilid, mille sisse oli omakorda tihedalt puidust latid kiilutud, mis veel igaks juhuks paari naelaga olid fikseeritud.
Aga soojustus võttis esialgu ainult ahhetama. Mul tekkis seda nõukogude ehituskunsti imet vaadates tahtmatult küsimus et kui telki paar tahvlit vahtplasti kaasa võtta, et ei tea, kas siis on seal soojem magada?
Soojustuseks oli kasutatud 25mm paksuseid vahtpolüstürooli ehk siis venepäraselt penoplasti tükke. Kokkuhoidlikult olid ka kõige väiksemad tükikese kasutusele võetud.
Vist ei tohiks seda töö tulemust töömehele pahaks pannagi, sest ega tehniliselt ei õnnestukski neid jäikasid tahvleid soojapidaval viisil nurkadesse ja kitsastesse soppidesse toppida. Jäi ka mulje, et see materjal oli kohati ajas tugeval mahus kahaneda võtnud.
Ja uskumatu, kui kõva see penoplast oli. See materjal ei meenutanud mitte millegi poolest kaasaegset EPS plaati. Tubli kolmandik plaatidest tuli mul jõuga sõrgkangiga oma pesast kättesaamiseks pooleks murda. Ma ei mõelnudki välja, mis valemiga need omal ajal sinna sisse topiti.
Kui ma olin neid paraja hunniku kokku saanud ja hakkasin neid prügikotti toppima, tahtsin paar suuremat tükki väiksemaks murda ja virutasin hooga plaati servadest kinni hoides omale vastu kintsu. Ärge teie nii tehke. Ma ulusin tükk aega valust, sest sama elamuse oleks ma ilmselt saanud euroalust pooleks lüüa üritades.
Otsaseina vineeriga oli lihtne, aga lagi ja küljeseinad olid kuudipikkustest tükkidest. Kuna mul too moment polnud veel enda jaoks selgeks mõeldud, et kuidas ma eesruumi veel välja ehitan – olnuks ju kõige lihtsam olemasolev säilitada ja katta kas uue õhukese kattega või siis värvida, siis ei hakanud kuuti kogu täiega laiali lammutama, vaid saagisin ma vineerid vaheseina koha pealt läbi. Ostsin seks tarvis lausa omale universaal-tööriista nimelise riistapuu. Ütlen ausalt, lihtsam on siiski vineeri serv rohkem lahti kangutada ja tikksaega saagida, kui selle asjandusega pikki lõikeid teha.
Lõplikuks lahenduseks jäi see, et saunaahi pidi paiknema kuudi küljeukse vastas ja ahju köetakse läbi kuudi ukse. Vahetult ahjuga külgneva vaheseina ma otsustasin tuleohutust silmas pidades teha metallkarkassil. Ahju ümbritsevad piirded kavatsesin katta Cembrit kerise tuletõkkeplaadiga. Ka kuudi lae ja välisseinte külge ma neetisin kipskarkassi ja katsin samade plaatidega. Kusjuures ka need plaadid ma liikursauna omapära arvestades neetisin karkassi külge. Neediaugud ma puurisin vastavalt paigaldusjuhisele märgatavamalt suuremad ja needi ja plaadi vahele panin laia seibi.
Leiliruumi teise poole seina ehituseks, sinna kuhu tuli lava, seal ma muidugi kasutasin puitkarkassi.
Villa ma panin kahes kihis, püüdes võimaluse korral kõik kuudi karkassi poolt tekitatud külmasillad sisemise 1cm paksuse tulevilla plaadiga läbi lõigata. Kokku sai villa 4+1cm paksune kiht. Erinevat sorti pehmeid ja jäikasid kivivillaplaate sai ära kasutatud.
Villa peal loomulikult fooliumikiht. Liitekohad teipisin kinni. Fooliumi ja laudise vahele jätsin 2cm õhkvahe.
Sellise mahu töö järel projekt jäi toppama. Kogusin sauna osas mõtteid, siis vahepeal sain ka Zilli tagasi ja oli vaja nüüd kuut auto peale tagasi saada.
Imedepõllul oli tollel momendil vähemalt 4 kraanaga veoautot. 2 mersut ja 2 vollit. Kui te nüüd head lugejad arvate, et sellise tehnikpargiga oli neil naljaasi mind aidata, siis mul jäi kokkuvõttes mulje, et Imedepõld on NL vähendatud koopia tehnilise võimekuse osas. NL võis olla küll 50 tuhat tanki ja samas täielik ikaldus põllumajandus või ehitustehnika osas. Imedepõllul on umbes sama, lihtsalt tankide asemel on poolsada erinevas rontluse astmes maastikuautot ja täpselt 0 töökorras kraanaautot.
Jumal tänatud, et kohe Imedepõllu kõrval on ülimalt normaalne puksiirfirma Alondra OÜ võtta, kellelt reaalselt ka abi saab ja toimiva ning mõistliku hinnaga kraanaga puksiir võtta on.
Ehitusprotsess jätkus tegelikult alles novembrikuus. Lihtsalt ei viitsinud varem. Sügisel sajab ka alailma ja see ei mõju just motoveerivalt. Kuna mul on märksa mugavam ehitustöid kodus teha, siis ma sõidutasin Zilliga üldse mitmeks nädalaks koju aiaäärde. Üritasin mis ma üritasin, omale koduhoovi sellega mul nikerdada ei õnnestunud ning nii ma siis rikkusin jälle seadust ja parkisin C-kategooria sõidukit õuealal. Õnneks Mupo sügisel Pirital väga ringi ei kooserda ka ja naabrid ka vist ei kaevanud kuhugi.
Novembrikuuga lõin siis paari nädalavahetusega leiliruumi voodrilauaga üle ning lõpetasin ka Cembriti plaadi paigalduse. Tõsi, laeplaadid jätsin ajutiste kruvidega, et hilisemaks planeeritud korstna paigaldus hõlpsam oleks. Valisin tumeda termo-lepa laua. Kunagi kaalusin ka ülekattega poomkant laudise kasutamist, aga kuna ruumiga sellise projekti puhul priisata ei ole, siis läks tavaline täispunn laudis.
järgneb ...