Ajalehe artikkel:
http://tartu.postimees.ee/3255563/aia-t ... dipakkujad
Kuna tasuline uudis, siis lisan artikli sisu.
- asfalt.jpg (151.53 KiB) Vaadatud 9049 korda
Sellise autoga sõitsid inglise keeles rääkinud mehed ühe Jõgeval asuva ettevõtte territooriumile ning lubasid soodsa hinnaga asfalti panna. Täpsustavatele küsimustele nad vastata ei osanud ning lahkusid, jätmata telefoninumbrit või visiitkaarti. Foto: Turvakaamera
Aia taga käivad asfaldipakkujad
Autor: Risto Mets
Postimees +
10. juuli 2015 08:38
Jõgeval, aga ka Tartumaal ja mujalgi on inimesed viimastel päevadel kokku puutunud inglise keelt kõnelevate meestega, kes pakuvad asfalti. Mõistagi tekitab selline pakkumine nii üllatust kui ka kahtlust.
«Teeme 15 kilomeetri kaugusel teetöid. Asfalti jäi üle ja see oleks tarvis kiiresti kuhugi maha panna. Kas me võime teie platsi väga soodsa hinnaga ära asfaltida?»
Sellist juttu on viimastel päevadel kuulnud kümned eestimaalased, kelle hoovi või aia taha on saabunud inglise keeles kõnelevad mehed.
10 eurot ruutmeeter
Teisipäeval ja kolmapäeval kohtasid Jõgeval asfaldipakkujaid mitu ettevõtjat, aga ka eraisikud. «Special price for you!» (erihind teile – toim) kinnitasid mehed, kelle inglise keele aktsent viitab Briti saarte päritolule. Ka autod, millega nad ringi sõidavad, kannavad Inglismaa numbrimärke. Mehed võivad kanda teksasid või töötunkesid ja peas võib neil olla kiiver.
Erihind tähendab seda, et platsi viie sentimeetri paksuse asfaldikihiga katmise eest tuleks maksta kümme eurot ruutmeeter. Kui aga hakatakse täpsemalt huvi tundma, mis asfaldiga on tegu, algab hämamine. Üks mees ütleb, et see on kiirteedele mõeldud asfaldisegu, teine räägib tänavale laotatavast asfaldist.
Kui mõni ärksama meelega potentsiaalne ostja hakkab huvi tundma, millist killustikku või millist sideainet on asfaldisegus kasutatud, kordavad mehed oma mantrat: teeme teile väga ilusa platsi. Kui keegi nõuab aga näha asfaldisegu kohta mingitki paberit või sideaine sertifikaati, rühmatakse käega ning lubatakse kohe ülemust kutsuma minna. Ülemust aga ei tulegi. Telefoninumbrit nad ei anna ja visiitkaarti ei jäta.
Umbes kümme eurot ruutmeeter maksab graniitkillustikust kokku segatud asfaldi panek maanteele, selgitas maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal. Seda aga juhul, kui asfalti pannakse väga suures koguses, näiteks 10 000 ruutmeetrit päevas. Parklate ja hoovide asfaltimine on umbes kolm kuni viis korda kallim.
«Graniitkillustikuga nii odavalt parklat teha ei ole võimalik,» hindas Taal. Võimalikuks võib see osutuda üksnes paekillustikuga, mille hind on ligikaudu kuus korda odavam. Ilmselt tehtaks töid siis ka käsitsi, sest teetöömasinate kasutamine nii väikse eelarve korral oleks keeruline. «Kui asfalti korralikult ära ei tihendata, siis ei pea see vastu ning näeb ka lihtsalt kole välja,» leidis Taal.
Asfaldipanijatega kokku puutunud Jõgeva elanikud, kes palusid oma nime leheveergudelt välja jätta, jagasid kogetut seetõttu, et manitseda inimesi ettevaatlikkusele. Nad on internetiavarustest leidnud kinnitust, et mõnel pool on asfaldipakkujate äri ka õitsenud. Sedagi on nad lugenud, et töö kvaliteet ei kannata kriitikat ning maha on pandud lihtsalt paekillustiku ja pigi segu.
Ringi sõidavad uljad teemehed teadaolevalt kolme masinaga. Valget väikekaubikut ning hõbedast Toyotat on nähtud Jõgeva linnas, Põltsamaal ja mujalgi maakonnas. Tartumaalt on tulnud teateid Külitsest ja Reolast. Paar nädalat tagasi tuli signaale sellisest ärist ka Harjumaalt ja Lääne-Virumaalt. Teada on seegi, et arveldada saab meestega üksnes sularahas.
Vestlus politseiga
Kolmapäeva õhtupoolikul said korrakaitsjad asfaldipakkujate jälile Jõgevamaal. Politseisse helistas üks Jõgeva elanik ning Toyota sõiduauto, mida juhtis Iiri päritolu kodanik, peatati linnast väljas Jõgeva vallas, täpsustas Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk.
Virk tõdes, et värava taga asfaldi pakkumine tekitab tahes tahtmata kummastust ning sellest politseisse teatamine on igati asjakohane. Esialgu pole aga teada ühtegi juhtumit, et keegi oleks asfaltijaid oma valdustesse tööle lubanud, ehk siis kannatanuid pole. «Inimesed peavad ise mõtlema, kas sellised tehingud on usaldusväärsed,» selgitas operatiivjuht.
Heauskseid inimesi on ikka püütud hõlptulu teenimiseks ära kasutada. Viimastest aastatest meenuvad meedias avaldatud näited kauplemisest võltsitud mootorsaagidega või kahtlast päritolu kuldehetega. Samuti leidub pettureid, kes püüavad saada inimestelt raha, väites, et nende lähedane on põhjustanud välismaal liiklusõnnetuse ning asja kiireks lahendamiseks on tarvis suuremat summat.