4x4.ee

Seoses treila korda tegemisega tekkis päevakorrale ka küsimus, et kas auto veokonks on ikka õigel kõrgusel. Õigel kõrgusel selles mõttes, et koormus käru sildadele jaotuks võimalikuks ühtlaselt.

Üks haagiste remontija väitis, et õige on see, kui tühja käru korral veopead mitte ei tõsta konksu otsa, vaid et seda tuleks kergelt alla vajutada (konks peaks siis piisavalt madalal olema).
Kui aga konks sai nii madalale lastud (reguleeritava kõrgusega konks), siis oli juba silmaga näha, et käru esiosa on tunduvalt (ca 10-15 cm) allpool, kui tagaosa.
Sellel on ka oma loogiline põhjus, sest ees otsas on ju suhteliselt raske tiisel koos veopeaga, aga taga ei ole suurt midagi.

Terve mõistus ja loogiga ütleb, et pigem tuleks käru koos maksimaalse lubatud koormaga panna konksu otsa nii, et sillad ühtlasel kõrgusel oleks. Kuna sillatalad on üksteisele suhteliselt ligidal, siis tõenäoliselt õigem mõõta kõrgust maapinnast platvormi otstest.

Kuidas siis õige on?

Kogu see jutt käib siis kahesillalise ja ca 2,5 tonnise käru kohta:

tarmo kirjutas: Terve mõistus ja loogiga ütleb, et pigem tuleks käru koos maksimaalse lubatud koormaga panna konksu otsa nii, et sillad ühtlasel kõrgusel oleks. Kuna sillatalad on üksteisele suhteliselt ligidal, siis tõenäoliselt õigem mõõta kõrgust maapinnast platvormi otstest.

Sinu loogika peaks olema suht õige.

On nii, et koormus konksule peab olema 50kg. Haagis võiks olla horisontaalne koormaga (ise mõtlesin välja).
Vast nii, et haagisele auto peale, vedavale 50kg konksu peale ja siis peaks olema otsad samal kõrgusel, või...

Kui täpselt sa auto kärule peale saad.

Sentimeeter siia sinna mõjutab kaalujäotust ja kõrguste vahet märgatavalt.

pilgrems kirjutas:Kui täpselt sa auto kärule peale saad.

Sentimeeter siia sinna mõjutab kaalujäotust ja kõrguste vahet märgatavalt.

Siis tuleb liigutada sentimeeter sinna-tänna. See ju kohe tunda, kui otsa tõstad. 50 kg on hea, kui selgelt vähem kaob tagumistel pidamine, kui selgelt rohkem siis esimestel.
Igasugu kola käruga veetud, räägin omast kogemusest.
Eks seda peaks ka konksu kõrgusel arvestama, et kui võistlusauto peal, siis kabiin ka kola täis ja tagots rohkem maas.

Minu loogika ütleb hoopis seda, et konksu kõrgus tuleb paika panna tühja haagise järgi. Kuna - koormad on erineva kaalujaotusega ja vajadusel saab koorma paiknemist haagisel muuta. Tühja haagise kaalujaotust ei muuda aga miskit moodi. Samuti võin oma kogemustest öelda, et miski asi ei väntsuta autot rohkem, kui tasakaalust väljas koormata raske haagis. Eriti selline, mis auto tagumikku kõrgemale püüab tõsta. Ka täpselt tasakaalus haagis pole eriti mugav, kõik tee ebatasasused loetakse üles. Kõige parem on vedada haagist, mis koormab mõõdukalt haagisekonksu, käe järgi tunnetades selline, mille haakepea konksu sisse tõstmisel pead korralikku jõudu rakendama, nii 40-50 kg. Mulle meeldiks pigem rohkem kui vähem, aga see on maitseasi ja paljus ka vedavas autos kinni.

Mu LC-l on päris hull seis. Rakendad haagise koos koormaga taha, aga nivooandur tõstab ikka pepu oma kõrgusele tagasi
Talvel sai sigadele kartuleid veetud ja kogu ag mõtlesin, millal lohkudes haagise tagatuled maad puudutavad. P.S tegu originaal nn. 3 harulise konksuga.

isakene kirjutas:Minu loogika ütleb hoopis seda, et konksu kõrgus tuleb paika panna tühja haagise järgi. Kuna - koormad on erineva kaalujaotusega ja vajadusel saab koorma paiknemist haagisel muuta.

Alguses mul oligi nii, aga sellest kogu mõttearendus alguse saigi.

Kui nüüd tühja käru järgi panna paika nii, et veopead tuleb tugeva jõuga tõsta, siis juba sel hetkel on käru esimene sild veidi kõrgemal, kui tagumine.

Kui nüüd üks kõik kui suure massiga koorem peale panna, siis võimendub ju sildade erinev koormamine veelgi, sest konks jääb samale kõrgusele (eeldusel, et koorem on pandud täpselt tasakaalu).
Ehk siis mida suurem on koorem, seda ebavõrdsemalt käru sildu hakatakse koormama (tagumine rohkem, esimene vähem).

Ja kui mitte tahta veopead/konksu koormata rohkem, kui tavapärane (ja ette nähtud) 50 kg, siis ei saa ju koormaga midagi eriti sättida enam.

Või kuidas?

Eeldame siiski, et raskema haagise veoks ette nähtud haagisekonks kannatab rohkem kui 50 kilo, see tundub 2,5 t. haagise puhul naeruväärse suurusena. Mu enda patrolil oli kirjas 200 ja ma miskipärast arvan, et see on mõeldud staatilise koormusena, ilma sõidul ette tulevate jõnksudeta. Muideks, kust allikast see 50 kg nõue nüüd siis pärit ongi? Seaduses (Liiklusseadus; Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele) sellest nõudest sõnagi juttu ei leidnud. Ainuke asjaga seostuv jutt oli selline: kesktelghaagis on haagis, mille tiisel on jäigalt kinnitatud haagise, mille telg paikneb (teljed paiknevad) ühtlaselt koormatud haagise raskuskeskme lähedal nii, et vedukile kantakse üle ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei ületa 10% haagise täismassist või 1000 kg (arvestada väiksema väärtusega), külge. Nii et 50 kg peaks paika pooletonnise täismassiga kurgikäru puhul, meie räägime praegu lubatavast 250 kg staatilisest koormusest haagisel, konksu puhul tuleb siiski jälgida konksu valmistaja poolt lubatud suurust.

Ma ei tea, kuidas teooria ette näeb, aga mulle isiklikult meeldib, kui lastis haagise korral on auto tagaosa rohkem koormatud kui tühja haagisega. See teeb sõidu tunduvalt stabiilsemaks. Koormaga kahejapooletonnise haagise puhul on see 50 kilo suht märkamatu suurus ja teeb sama välja kui tühja haagise koormuseta tasakaaluasend. Pealegi, praeguste haagiste vedrukäik on väike ning kõrgusevahe koormatud ja tühja haagise korral samuti.

Lihtsalt mu enese kogemustel põhinev arvamus - ca paarkümmend Soomest ja Saksast erinevate maasturite sabas treileril toodud patrolit on korralikke (mõnikord ka valusaid ) õppetunde jaganud. Võibolla kellelgi on teistsugused kogemused...

Vertikaalne koormus haakeseadmele tohib olla kuni 10% haagise täismassist, kuid mitte suurem kui haakeseadmele märgitud väärtus.
See 50kg nõue pole kuskilt pärit,lihtsalt enamusel haakekonksudel on peal see 50kg.Aga on ka 80kg vertikaalkoormusega nn. konkse.

TiitR kirjutas:Mu LC-l on päris hull seis. Rakendad haagise koos koormaga taha, aga nivooandur tõstab ikka pepu oma kõrgusele tagasi
Talvel sai sigadele kartuleid veetud ja kogu ag mõtlesin, millal lohkudes haagise tagatuled maad puudutavad. P.S tegu originaal nn. 3 harulise konksuga.

Hea näide kerghaagise väärkasutusest koos haagisekonksu liigse kõrgusega. Kui need kartulikastid on kandised, siis on pelgalt koormat 1200-1400 kg... Ning otse raamile kinnitet veokuul on kindlasti liiga kõrgel. Kas kaapsas kuhugi kinni kah? Või läks seekord õnneks?

Haagisekonksu kõrgusele peaks minu mäletamist mööda Määrus 50s olema mingi kõrgusvahemik määratud... Kuigi üsna kindel on see, et maasturi sihtotstarbelist kasutust hakkab selline ankur kindlasti häirima. Mistap see peaks olema eemaldatav.

Mis aga loogikat puutub, siis tundub imelik soovitus seada seda pelgalt koormata haagise järgi... Ikka selle järgi, kuidas peamine kasutus tuleb. Kes hakkab peamiselt täiskoormaga haagiseid vedama, siis peaks ikka selle järgi sättima.
Muide, kui on tegu oma haagisega, saab kõrgust sobitada veidi ka rehvimõõduga mängides...

v6sa - peal oli täpselt 1 tonn kartulit (tonnine big-bag mahtus nendesse kahte kasti täpselt), tean jah, et haagis oli ülekoormatud (suht ligidalt oli vedu) kuid haagis oli ka tühjalt täpselt samas asendis.

TiitR kirjutas:v6sa - peal oli täpselt 1 tonn kartulit (tonnine big-bag mahtus nendesse kahte kasti täpselt), tean jah, et haagis oli ülekoormatud (suht ligidalt oli vedu) kuid haagis oli ka tühjalt täpselt samas asendis.

Natuke OT küll on, kuid servapidi haagisekonksu kõrgusest ikkagi. Pildil näikse haagiseks olema Respo, ilmselt 271 või 301. Nendel on rehvi ja koopaserva vahe koormamata haagise korral 9 cm ja puhvrid võtavad tonni korral vedrudest kinni 1 cm pealt (ärge küsige, kust ma nii täpselt tean ). Seega vajub haagis koormamisel sillast ~8 cm. Kui tiisel järgi ei anna (nivoo lükkab aisakaalust hoolimata tavakõrgusele), siis langeb tagumine otsa vähemalt kaks korda rohkem, ehk enamgi.

Siin lõimes mureksoleval kaheteljelisel ei ole see päris nii üksühene, kuid teisest küljest sildasid võrdselt koormata tahtes sedagi olulisem, et haagis koormamisel nii palju ei keeraks. Või õigemini, kui tahta päris ideaalset saada, siis peaks haagis koormata olema pisut enam esimesel teljel ja koormaga ehk veidi tagateljel, et rohkem massist siirduks vedukile. Tõsi, see ei ole mingi teaduslik põhjendus, vaid lihtsalt paranoia - ma tunnen end kindlamini, kui haagis korralikult autole toetub ja seda kergemaks ei kanguta...

v6sa kirjutas: Mis aga loogikat puutub, siis tundub imelik soovitus seada seda pelgalt koormata haagise järgi... Ikka selle järgi, kuidas peamine kasutus tuleb. Kes hakkab peamiselt täiskoormaga haagiseid vedama, siis peaks ikka selle järgi sättima.

See loogika nii väga imelik ei tundugi, kui reaalis asi läbi mängida. Nimelt vajub koormamata eelpooltoodud reegli järgi paika pandud haagis koormatuna parajasti nii palju, et haakeseadmele jääb pidevalt enamvähem sobiv koormus. Normaalsuuruses autode paigutusega treileril ei olnud peaaegu üldse mingeid probleeme, põhiveose ehk patroli jaoks oli klots kaasas ja see sobis enamikule muudele autodele ka. Mõnd lühemat isendit sai vahel natuke rohkem nihutatud. Ja proovi järgi, see soovitus ei ole peale seda, kui oled tasakaalust väljas pooletonnise tühja haagisega mööda ebatasast asfalti (Piiteri maantee Maarduni oli vanasti väga "hea" katsepolügoon ) mõnikümmend versta maha sõitnud, enam üldse imelik. Koorma sättimine võtab kümme minutit, kui natuke paigast ära on. Üks jubedamaid kogemusi oli Vectraga tühja treileri pealinnast ära toomine, konks oli üle 10 cm madalamal kui haakepea... see treiler väntsutas vaest oopelit nagu kass rotti, ma olin jummala kindel, et see haagis kaob esimese kümne kilomeetriga tagant koos konksuga...

Nüüd arvamusi seinast seina, targemaks pole veel saanud
Äkki kellelgi on veel kolmas mõte, et asi veel segasemaks läheks?

Tühjalt pika otsa tegemiseks olen ise kärul (eelmise omaniku soovitusel) esisilla rattad alt võtnud. Sel juhul ei ole praktiliselt tundagi, et käru taga on. Samas on see tegevus kaunikesti tüütu.

Aga ei ole päriselt veel aru saanud, et miks kahesillaline üldse nii rõvedalt autot raputab, kui ta tühi on?
See, et nad kõik raputavad, on ilmne ja tõenäoliselt mida rohkem ta tühjalt tasakaalus on, seda hullemini raputab...