Tjah, mängisin siin selle tuumaenergeetilise auto mõttega.
Asi on tegelikult nii, et elektriautot ikka ei ehita isegi sellise patareiga
Energiatihedust on nii et tapab, aga nii väikest tuumareaktorit ei ole mõtet ehitada, kuna suure
võimsuse kätte saamiseks on vaja kõrget aktiivsust (loe tugevalt radioaktiivseid elemente), see omakorda aga eeldab kiirguse summutamiseks paksu plii või betoonikihti reaktori ümber.
Kui jätta kõik radioaktiivse materjali ohutusega seotud mured kõrvale, siis ainuke süsteem, mis ei vaja tonnide kaupa pliid ümber, on Plutoonium-238 iriidiumi glasuuris
http://en.wikipedia.org/wiki/General_Pu ... eat_Source
250W 1.44kg
Oletame, et auto liigutamiseks on vaja vähemalt 50kW
50 / 0.25 = 200
200 * 1.44 = 288 kg
Pole paha, aga see on kõik soojusenergia
Sellest otse elektrienergia tegemine on kasuteguriga ca 7%.
http://en.wikipedia.org/wiki/Radioisoto ... Efficiency
Deem
Ok, teeme kohe liikumisenergia näiteks Stirlingi mootori abil.
Maksimaalne siiani saavutatud kasutegur 30% (kui vikipeediat uskuda
http://en.wikipedia.org/wiki/Stirling_engine )
Seega tuleks onu Aatomiku kaal 288 / 0.3 = 960kg
Autsh!
Tõsi küll, selline jõuallikas kestaks aastakümneid.
Plutoonium-238 poolestusaeg on 87.7 aastat, seega kaotab ta iga aasta oma võimsusest 0.5^(1 / 87.7) ehk 0.787%
Seega näiteks 10a pärast on jõuallika võimsus veel
50 * 100-7.87% = 46kW
20a pärast oleks 42kW
Selline jõuallikas autos on praktiliselt igavene, enne roostetab masin ümbert ära kui element tühjaks saab.
Iseasi on see, et Aatomikuga ringi sõites on iga liiklusõnnetus ka tuumakatastroof. Kuigi plutoonium-238 on nii rahulik element, et seda on isegi südamestimulaatorite patareidesse pandud, vees ta ei lahustu ja õhu käes on stabiilne, ei taha ikkagi keegi selle puruga üle puistatud saada
EDIT: Aijaa, kuskil internetiavarustes lobiseti veel mingist SAFE-400 tuumareaktorist, mis annab 100kW elektrienergiat ja kaalub ca. pool tonni. Kui see jutt paika peab, siis selle baasil saaks elektrilise aatomiauto teha. Paraku ei leidnud ma nendele väidetele kinnitust (ega väga hoolikalt ei otsinud kah).
EDIT2: Aasta peale selle jutukese siia postitamist tekkis wikipeediasse ka SAFE reaktoriprogrammist pajatav lehekülg, kolm aastat hiljem "avastasin" selle ka mina. Tuleb välja, et asi kaalub ikkagi 1200kg ja kuna see on kosmosetehnika, kus kaal on ülioluline, siis on üsna ebatõenäoline, et seda on võimalik täna oluliselt kergemaks teha.
http://en.wikipedia.org/wiki/Safe_Affor ... ion_Engine