Moderaator: Moderators
Näiteks elektripaat pole juba praegu, minu meelest on nendel ikka tõsine aju-halvatus kes meie siseveekogudel senimaani pensumootoriga töristavad ja trollivad, õline rada järel, kui just emajõgi välja arvata.CÄÄRFIILD kirjutas:Pakun ,et nii 2015 pole elektriauto ka meie teedel mingi haruldus!
Seal oli märgitud, et laadimist võimaldatakse pingetel 120, 240 ja 480V.al kirjutas:200Kwh "sisse valamiseks" 10 min jooksul, peaks laadimisjaam VÄGA alajaama lähedal asuma. (peast kiiresti 5400A?)
On küll >150A, (tuletame meelde maja peakaitset 20A. Oleks see vast pidu EEE õuel: 5,38 krooni/A kuus), aga seda tunnise laadimisega, 10min korral korrutame amprid 6-ga. Millega ajame numbrid väga müstiliseks.a1 kirjutas: Seal oli märgitud, et laadimist võimaldatakse pingetel 120, 240 ja 480V.
480V ja kolme faasi korral jääb juhtmesse <150A mis polegi väga hull. Laadimisjaam saab oma toite kindlasti kõrgepingest. Kodusest seinakontaktist laed ikka terve öö. EE peab oma infrat oluliselt jämedamaks tegema, kui selliseid üle üksikjuhtumi hakkab esinema
Noh elektriautode propageerijad.Nov 25, 2008 anttix kirjutas: Ok, aga veame kasti õlle peale kihla, et aasta pärast ei ole turul mitte ühtegi 100% elektriautot, mille parameetrid oleks võrreldavad (erinevus alla 15%) minu aastast 1996 pärit tehaseseadetes 4x4 Huidai Galloperi nimelise rondiga. Parameetrid siis: kiirendus, tippkiirus, maastikusuutlikkus, läbitav distants ühe "paagitäiega".
On ju olemas reaalselt toimivad, autonoomsed vasinikutanklad. Vesi võetakse loodusest ja päikese- või tuuleenergia jõul lagundatakse- vesinik tünni ja hapnik õhku. Viskad magnetraha automaati lased paagi täis. Heitgaas (veeaur) sajab niikuinii mingi aega maha tagasi. Midagi keskkonnasõbralikumat on vist raske välja mõelda.Myrgel kirjutas:Tsiteeriks James May'd Top Gear'ist, kes tutvustas maailma esimest seeriatootmise vesinik-Hondat. Ainus uue tehnoloogiaga auto mis kunagi tarbijate poolt omaks võetakse, peab olema nagu vana auto. Inimesed ei muuda oma harjumusi. Keegi ei taha autot millega Tallinnast Võrru sõitmiseks pead, Tartus vahepeal kaheksa tundi akusid laadima.
Inimesed on harjunud, et sõidetakse ja kui kütus otsa saab, siis tangitakse ja sõidetakse edasi. Auto mis sõidab ja tankimiseks seisab pool päeva ei ole edasiminek vaid suur aste tagasi auto arengus.
Seega ennem kui mingeid igavesti kestvaid või kiirelt vahetatavaid akumooduleid välja ei mõelda jääb elektriauto paari puukallistaja naiivseks ettekujutuseks maailma päästmisest. Kas nad ka reaalselt seda teevad on kaheldav, sest elekter teadupärast tuleb kust? Pealegi ei ole ka väga keskkonnasõbralik aastas korras autol pagasiruumi jagu akusid välja vahetada. Tänapäeva akud teatavasti seda vajavad.
Elektriauto on nagu üleminekusuhe bensiinipeale, peale rasket lahkuminekut bensiinimootorist. Seda kuni kui tõeline uus armastus - vesinikmootori näol saabub. Millal vesinikutootmine masstootmise tasemele võimeline minema on ja millal maailm vesiniktanklaid täis on on juba hoopis teine teema.
Urmas
Küsimus on koolifüüsikast tuttavas energia jäävuse seaduses. Mitu kWh (ehk/ja eurot) paned sa sinna protsessi energiat sisse ühe vesinikukütusesse talletatud kWh saamiseks ehk mitu eurot see maksma läheb.. JA mitte väheoluline - kust sa selle algse töötlemise energia võtad?totu kirjutas:On ju olemas reaalselt toimivad, autonoomsed vasinikutanklad. Vesi võetakse loodusest ja päikese- või tuuleenergia jõul lagundatakse- vesinik tünni ja hapnik õhku. Viskad magnetraha automaati lased paagi täis. Heitgaas (veeaur) sajab niikuinii mingi aega maha tagasi. Midagi keskkonnasõbralikumat on vist raske välja mõelda.
Rääkisin ju autonoomsetest tanklatest st. kogu energia saadakse 100% taastuvatest (päike ja/või tuul) allikatest. Vesinik toodetakse paaki, kui energiat on ja tarbitakse kui vaja. Juhtusin ningis dok. filmis nägema. Asi olemas Skandinaavias (ei mäleta kus täpselt) ja toimib. Praegused tanklad mõõtudelt hästi kompaktsed, kuniks tarbijateks vaid mõnikümmend katsesõidukit. Selge et kui me kõik hakkame vesinikku nõudma, tekivad tootlikuse jms. probleemid. Lihtsalt süsteemi ülesehitus kõige ökoloogilisem (seadmed ja protsess ei sisalda praktiliselt midagi keskkonnaohtlikku ja materjalid on suurepäraselt taaskasutatavad). Selge et tänaste tehnoloogiate juures on elektriautoga tegelemine laias plaanis ajaraiskamine.tanel kirjutas:Küsimus on koolifüüsikast tuttavas energia jäävuse seaduses. Mitu kWh (ehk/ja eurot) paned sa sinna protsessi energiat sisse ühe vesinikukütusesse talletatud kWh saamiseks ehk mitu eurot see maksma läheb.. JA mitte väheoluline - kust sa selle algse töötlemise energia võtad?totu kirjutas:On ju olemas reaalselt toimivad, autonoomsed vasinikutanklad. Vesi võetakse loodusest ja päikese- või tuuleenergia jõul lagundatakse- vesinik tünni ja hapnik õhku. Viskad magnetraha automaati lased paagi täis. Heitgaas (veeaur) sajab niikuinii mingi aega maha tagasi. Midagi keskkonnasõbralikumat on vist raske välja mõelda.
Arvesse tuleb võtta veel ka sidusaid süsteeme, auto toitesüsteemide konstrueerimine, tootmine, paigaldamine, sertimine, logistikavõrgu rajamine (topelt veokulud per tankla), blabla.
Meenub siinkohal Saksamaa, kes a) plaanib ka elektri- ja hübriidautodele rõhuda ja b) vähendab tuumaenergia osakaalu ja tahab jaamu sulgeda. Ehk siis elektrit hakatakse rohkem tootma vene gaasist ja enda kivisöest. Übergreen. Lisame siia akude endi ja nende hilisema utiliseerimise maksumuse (mitte väike) ja tulekski kohe nobelid anda poistele.
Mereveest on tehnoloogiliselt võimalik kulda toota. 2x kallimaks läheb, kangi kulla eest paned kaks sisse protsessi...
See protsess maksab ka midagi. Piltlikult öeldes, kWh-e läheb ka maagist metalli valmistamiseks selle tuulegeneka jaoks. See tuleb paigaldada, seda tuleb hooldada. See tuleb hiljem utiliseerida. Kõik see maksab, kõik see võtab energiat.totu kirjutas:Rääkisin ju autonoomsetest tanklatest st. kogu energia saadakse 100% taastuvatest (päike ja/või tuul) allikatest. Vesinik toodetakse paaki, kui energiat on ja tarbitakse kui vaja.
). Mina neid arvutusi rahuldava täpsusega teha ei oska. Miks ma kraaksun on lihtsalt sellepärast, et tundub nagu vaataks roheenergia apologeedid ja maaletoojad mõningatest aspektidest üle... teadmatusest või taotluslikult.
