Milline kerghaagis on vastupidav ja oma hinda väärt?

[Kreizi]

Tuhlasin siin kommetaariumis veidi ringi ja ei leidnud teemat kärude ehk haagiste kohta. Samas on siinses keskkonnas koos suurem osa Eesti tehnilisest ajupotentsiaalist ning kõik me vähemal või suuremal määral eksperdid.

Hakkan endale haagist soetama ning uuriks, et kuidas on teie kogemused nende kasutamisel. Ning tahakski just enda kogemusi mitte sõbra naabrimehe omi.

Hindan enda jaoks mõistlikuks variandiks 3,0x1,5mx0,4m ühesillalise piduriteta käru, mille eesmise ja tagumise luugi võtaks tugevdusega, kast oleks kallutatav. Kinnitusaasad kastis sees võiks olla põrandasse süvendatud, lisaks aasad ka väljaspool. Tenti ega kaant võtma ei hakka. Kui on vaja midagi ilmastikukindlat vedada (võib-olla kord aastas), siis on olemas võimalus laenutada kaanega käru, ei hakka selle pärast ca 700€ juurde maksma.

Mul omal kogemused Tikiga ja Respoga. Esimesega veidi rohkem, teisega vähem, aga parema mulje on jätnud just Respo.

Mida arvata teistest tootjatest: Thule, Farmi, Neptun, Haagised OÜ (http://www.haagised.ee), Kewner (Kernu Haagisekeskus), võib-olla-veel-mingi-tootja ?

Vaatan, et nüüd on tulnud müüki ja kasutusse ka poltliidestega konstruktsioonid. Mida neist arvata?
Tuled on üldiselt kehvakesed, mõnel läheb neid nagu leiba: liiga kaitsetud, jäävad kergelt ette, klaasid lähevad katki, niiskus läheb sisse ja ajab lolliks, miinus kaob ära, pistik oksüdeerub jpm. Kas keegi oma oma tuledega rahul ka?

Asjalik ja argumenteeritud arutelu on teretulnud.

[smurhv]

Kuigi osa kärukasutajaid arvavad vastupidist siis mina soovitaks võtta kahe sillalise isendi. Eraldi parkides on ta stabiilne ning kallutamise mõttes tundub tugevam. Ainuke miinus on vist rehvide suurem kulumine kui ühesillalisel. Muidu ükskord ise kahesillalise haagisega sõites Soome kiirteel, ühe rehvi tühjaks minemisega, sain vähemalt edasi sõita, sest kolm ratast oli ju veel alles. Ühe sillalisega sellist võimalust pole. Kuid see pelgalt minu arvamus. Ise kasutan üle päeva haagist ja ainult kahesillalist.

Paariaasta tagune juhtum Ramirendi rendikäruga:
Alustades sõitu Laki tn- valt, suunaga Pärnu poole, purunes rehv Laagris, mis sai vahetatud. Edasi sõites, maanteel, kaotasin selle uue, alla paigaldatud ratta, mille kusjuures paigaldas Rami tehnoabi. Õnneks sain auto pidama, nii et midagi juhtunud. Autoks oli maastur. Haagise piduritrummel sõi end korralikult asfalti sisse kinni. Mis siis ikka, ootasin uuesti tehnoabi. Sai tutikas velg koos kummiga alla ja sõit jätkus. Aega kulus 8 tundi kokku kogu selle jama peale ja hiljem nõudsin arve tühistamist rendi eest, mida muidugi ei tahetud teha. Aitas pikk selgitustöö et milline mõju võib meedial olla sellise juhtumi puhul.

Tagantjärele mõtlen et hea et kraavis ei lõpetanud. Seepärast kasutan edaspidi topeltsillaga haagiseid

[Roostekoll]

Kallutusfunktsiooniga tuleb haagistel kindlasti need fikseerimisaasad (tõmmitsklõbakamavidinakrutitspunn) kriitilise pilguga üle vaadata.
Kui käru saab ikka vatti, võib varsti juba keevituse ka ligi võtta. Sõltub muidugi ka veosest, iga tavaar ei lõõtsuta käru peal ja ei püüa käru iga hinna eest pilbasteks vedrutada. Kes meist poleks käru üle lubatu koormanud, kasvõi korragi elus.
Selline kogemus siis respo haagisega.
Suusoojaks võin lisada, et täiesti hooldusvabasid tooteid selles vallas ei olegi. Targemad ehk teavad mõned paremad margid ette lugeda.

[v6sa]

Kuniks asjatundjad (m)ärkavad...

Piduriteta haagis 3x1,5 m - õhku vead? Selle omakaal on pea 400 kilo kaheteljelisena. Lubatud kandevõime: 750-400=mitte sittagi. Kaheteljelisel peab veokuul olema õigel kõrgusel, muidu hakkab laamendama. Ühesillalisel pole nii kriitiline.

Kernu omasid kiidetakse. Olen laenanud ja järele jookseb kenasti. Kestvuse kohta on mõned kahtlused, kuid pole veel tõendust.

Respot julgen soovitada. Lõhkuda annab sedagi, kuid mõistlikke (üle)koormaid kestab küll. Minu oma on aastast 2007 ja mitte alati ei ole täismass vaid 750 olnud... Rattalaagrid läksid vahetusse 5 aasta ja umbes 10 kkm järel. Põhjuseks ilmselt meie teedele "libeduse tõrjeks" puistatav keemia - mul enamus kilomeetreid talvel. Toonastel kärudel oli laagrit kaitsev tihendussõlm natuke lahja. Nüüd sai korralik simmer - näis. Loomkatse jätkub.

Poldikärud on sileda tee ja hoolika (ning ülekoormusest hoiduva) juhi jaoks hääd küll. Kuhugi metsa lõhkuda - maru kiiresti annavad alla. Aga see-eest saab tükkhaaval praavitada.

[rommel]

Kaheteljelise eelis on veel see, et ei hüppa aukudes nii jubedalt. Õhu vedamisest nii palju, et näiteks isolatsioonimaterjalid ei kaalu suurt midagi aga ruumi võtavad palju.
Koormaga kaheteljelisel me vahetame laagreid ca iga 30-40 k tahant (korra aastas) ja rehve üle 2 aasta (ca). Elektrisüsteem kipub ka pikema aja (vist oli 3 või 4 aastat) jooksul soolaste talvede tõttu ära mädanema.
Meil Kernu kerghaagiseid 3 tk kasutusel, rahul aga võrdlusmomenti ei oska teistega tuua kuna pole kasutanud (pole põhjust olnud ). Kernu tõstis hiljuti vist hindasid ka.

[Roostekoll]

Kaheteljelise eelis on veel see, et ei hüppa aukudes nii jubedalt. Õhu vedamisest nii palju, et näiteks isolatsioonimaterjalid ei kaalu suurt midagi aga ruumi võtavad palju.
Koormaga kaheteljelisel me vahetame laagreid ca iga 30-40 k tahant (korra aastas) ja rehve üle 2 aasta (ca). Elektrisüsteem kipub ka pikema aja (vist oli 3 või 4 aastat) jooksul soolaste talvede tõttu ära mädanema.
Meil Kernu kerghaagiseid 3 tk kasutusel, rahul aga võrdlusmomenti ei oska teistega tuua kuna pole kasutanud (pole põhjust olnud ). Kernu tõstis hiljuti vist hindasid ka.

Nojust. Eelmise tööandja juures üheteljelise respokaga tekkiski lõpuks see probleem, et kuna peal oli tihti ülegabariidiliselt raudaedu ja muud kola, siis need hakkasid kastikinnituseid lahti lammutama ja tegid seda ikka hoolega. Samas veidral kombel pidas vastu.
Jama oli ka muidugi kaabliga, kulus ajapikku närakaks. Hüppamist seega jagus, koos konksupikendusega õõtsus veelgi enam. Kaaludest ma parem ei räägigi. Betoon ja metall
Soovitada midagi ei julge, seda enam, et respolt soovitamise eest pappi ei saa

[Viltsu]

Kasutan suht igapäevaselt Brentex haagiseid, ühel kerghaagisel on seljas pidavalt 1,05 t kaaluv genekas näiteks, olen ka nendelt ostnud treilereid milledele paigaldanud suuri seadmeid.
Mitmete projektide puhul olen võtnud pakkumisi siit ja sealt, kuid saanud alati Brentexi haagiste puhul parima hinna ja kvaaliteedi suhte.

Ostes soeta kindlasti lehtvedrudega käru, mitte mingil juhul torsioone. Lehtvedrude puhul alati võimalus kerge vaevaga vedrupakke vahetada ja tugevdada, tegin nii ka selle geneka käruga.
Tuled on samuti kenasti Brentexi omadel kaitstud, toimivad kenasti, siiani pole muresid olnud.
Ise pole kuidagi Brentexiga seotud kui vaid kliendina, muide neilt saad tellida ka konkreetselt sulle vajalikus kondetsis haagise, midagi juurde pannes või ära jättes.
http://www.brentex.ee/

[beginner]

eesmise ja tagumise luugi võtaks tugevdusega

Mis see tugevdatud otsaporte täpsemalt endast kujutab? Paremad kinnitused, paksem plekk?

[TiitR]

Vaatan, et Brentex on hakanud plast porikaari kasutama? Selline lahendus nüüd küll hea pole (odavam ilmselt küll?), kuid elu näitab, et päris palju astutakse või toetatkse sinna kaare peale jalgadega ja need plastid küll kaua vastu ei pea. Meil Respo oma pidevas kasutuses ja astun nii ise kui ka kogu jahiselt pidevalt sinna kaartele . Ei taha sellega kuidagi Respole reklaami teha, lihtsalt näide elust

[TiitR]

eesmise ja tagumise luugi võtaks tugevdusega

Mis see tugevdatud otsaporte täpsemalt endast kujutab? Paremad kinnitused, paksem plekk?

Raam peaks teine olema (rohkemate tugedega toestatud).

[Kreizi]

See ühesilla või kahesilla teema on kategoorias, kellele naast ja kellele lamell; kellele ema ja kellele tütar. Võibolla tõesti on mugavam sõita, võibolla tõesti käsitsi mööda hoovi teda parem keerutada. OK, elan üle. Aga kui sellise kahesillalise ametlik kandevõime jääb sinna 350kg, siis no ei sobi, tõesti.
Kui võtta kahesillaline (või ühesillaline ja balansiiriga), siis juba piduritega ja täismassiga nt. 1700-2000kg kanti, siis saan aru. Kerghaagise puhul, täismassiga 750kg minu meelest mõttetu. Aga sellise (2t) täismassiga haagis tahab juba BE-kategooriat saada. Samas, võib-olla tasuks teha, see kulutus peaks olema suurusjärku 250€.

Torsioonvedrustuse jätan ikka kohe kõrvale jah, lähen ikka lehtvedru peale.

Tugevdatud esiporte on ka veekindlast vineerist, kannatab nt. ATVga sinna vastu sõita ja saab ta ATV vintsiga sinna porte vastu tõmmatagi sõidu ajaks.

Veootstarve oleks mul küttepuud, saematerjal, väikesemõõduline palk (kuni ca 4m pikkus), sõnnikut oma tarbeks, vahel ka ATV-d vedada.
Ses suhtes suures mahus ja kerget (vahtpolüsterooli) ei vea. Aga käru mõõtudega 3,0*1,5*0,4 on kuni porteservani oma mahult 1,8 m3. Kerge kuhi peale, on 2 rm täis. Küttepuu 1rm kaalub ca 400-450kg, ongi juba koormaks 800-900kg, mida tegelikult ei tohikski olla.
Järeldus, tuleb osta väiksemate mõõtudega haagis, siis väiksem kiusatus ülekaalu tekitada

[Landy]

Sai isegi 5 aastat tagasi samasugust haagist otsitud ja eri tootjate toodangut riitta seatud:
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=49& ... kerghaagis

Endal ripub sadakond päeva aastas UAZ haagis autode taga ning koorma kaalu pärst muretsema ei pea.
http://www.landrover.pri.ee/trailer/index.htm

Kui vaja pikemat kraami vedada siis saan häält off-road tutavalt endist Ramirendi (TIKI TREILER C-30 L) 3x1,5 käru laenata. On küll eelmises elus kõvasti vatti saanud ja juba sent surmale võlgu, kuid toimetab siiani julgelt ning teel pole jätnud. Elektrit tuleb mitu korda päevas sellel putitada, üsna otsas teine.

[v6sa]

Kasutan suht igapäevaselt Brentex haagiseid, ühel kerghaagisel on seljas pidavalt 1,05 t ...

Julmad naljad - poolteist tonni piduriteta massi konksus...

Brentexit kiidetakse, kestvat hästi ajudeta kasutajaid. Samas pakub iga tarnija haagise komplekteerimise võimalust.

Huvitav siiski, miks nii paljud rendihaagised Tikid on...

Kaheteljeline silub ära augud, kuid kõik muhud on tunda kahekordselt. Maasturifoorumis pole vast mureks, kuid poekärude puhul võib kaheteljeline kerges kaalus vedukit üsna tuntavalt juhtima asuda. Kaheteljelise mass on sadakond kilo suurem, lubatud kandevõime seega väiksem. Ning loodetud tõrkekindlus ühe hapnenud rehvi korral kehtib vaid tühja haagise korral. Koorma puhul kipub ikka kraapima.

O2 haagis ei pea olema BE-lubadega. B - auto ja haagis kokku kuni 3500 kilo. Lahuta oma veduri registrimass 3500 maha ja saad oma haagisele legaalselt lubatava registrimassi. Seejärel soetad veidi tummisema ja lased registreerimisel passi kanda sobiva numbri. Samas jälgib politsei meil enamasti tegelikke masse (ehk rikub seadust kodaniku kasuks) ja seega ei tekita mõnisada virtuaalset kilo lubatust enam olulist probleemi. Kuigi peast miilits võib tõesti kiirmenetlust pakkuma hakata...

Piduritega haagis on igal juhul ohutum ja kindlam valik, kui ülekoormatud kerghaagis.

[Landy]

Piduritega haagis on igal juhul ohutum ja kindlam valik, kui ülekoormatud kerghaagis.

Jutt õige. On enda Dacia sõiduka sabas nii mitugi korda 1300kg piduritega haagist ( rendi käru) veetud (mahub 3500kg autorongi ja auto tootja poolt lubatu sisse) ja on kuivem ning puhtam tunne küll, isegi mõne(saja) ülekiloga,

P,S, Kui vaadata minu 5 aasta tagust lugu,siis otsisin toona jalust kõige suurem akakandevõimega (väikseima tühimassiga)kerghaagist ja suurim kandevõime mida toona pakuti oli lausa 600kg.
Toona jäi ost fintsolukorra muutsute tõttu ära.

[rommel]

Selle Dacia jutuga seoses meenus, et enamusel sõiduautodest on lubatud piduriteta haagise mass alla 750 kg. Seega tuleb see veel omakorda vastavalt autole käru kandevõimest maha arvutada (kui nüüd piinliku täpsusega seaduses järge ajada).
Ma ütleks veel, et valesti jaotatud koorem (kuid "kaalus") + algaja juht + kerge veok on tunduvalt ohtlikum kooslus (ka ükskõik mis neist eraldi võttes) kui paarsada kilo ülekaalu + kohusetundlik juht + raksem vedur.
Üheteljeliste lehtvedrudega kärudel pole vist erinevate tootjate vahel olulist kvaliteedierinevust, seega hind määrab ?