Millised on balansiiriga silla eelised kahe lehtvedru silla ees? Ja toome veel võrdluseks mängu ka torsiooni. Plussid ja miinused palun.
Ma siin juba kaalusin et võtaks varastatud lehtvedruga käru asemele balansiiriga Respo, aga siit foorumist selgus, et halb mõte, kuna mul on 1-2 tonnise koormaga alatasa vaja kitsastes oludes ringi pöörata.
Aga kui keegi kaalub ühe- või kaheteljelise vahel, siis näiteks kaheteljelise lehtvedrusilla eeliseks on see, et ükskõik millise ratta võib lõdvalt alt ära võtta ja isegi koormaga ettevaatlikult tee pealt ära sõita.
Minu koormatega läheb rattalaagreid palju, umbes aastas korra vahetan kogu jooksu. Vahest unustad ikka õigel ajal kontrollimast ja avastad siis kui ratas juba loperdab ja laager aeglasel sõidul ragiseb. Siis sellistel juhtudel saab ratta lihtsalt alt ära võtta ja õhtul kodus uus laager sisse, 15 minuti töö.
Mul oli siin hiljuti üks ratas alt ära ja sõitsin ~2 tonnise koormaga ringi. Rumm ei puutu vastu maad isegi lamavast politseist üle sõites. Rehvides hoian 3.0 bari.
Võibolla oleks laagrite asi vastupidavam siis, kui kasutada kaherealise kuullaagri asemel rull-laagreid. Sel juhul peaks otsima 34x64x37 rull-laagrid. Koonusrulle isegi Respos oli viimati, aga siis peaks olema mutri lukustamiseks telje otstes splindiaugud. Minu omadel ei ole.
Lisaeeliseks üheteljeliste ees on see, et aukudes ja maastikul on kaheteljeline stabiilne, kui näiteks pildilolevat koormat metsas edukalt sikutada tahad.
Kaheteljelise mugavuseelis on veel see, et tugiratast ei ole eriti tarvis. Kui võtad tagant ära, jääb käru barlanksi ja tiisel ei vaju vastu maad. Kui koorma masskeskmega natuke mängid, võib ka koormaga käru üksi taha pista või ära võtta ilma abiratast kasutamata.
Kui sellist käru metsas vedada, siis tagatulede paneel jääb pahatihti kändude taha, aga selle vastu vist ei olegi midagi teha. Natukene abi oleks kui sinna taha alla panna kaitseplekk, mida mööda käru kelgutaks üle kändude.
Brentexi kärud olid viimati kui ma Tradilos neid vaatasin, justkui kilukarbi plekist. Korra aastas hobisõitudeks vast kestab, aga tööd ilmselt ei kannata.
Üheteljelise kasuks on muidugi väiksem veeretakistus, mugavam manööverdamine, eriti kui on vaja käru tagant võtta ja käsitsi manööverdada. Vahest lihtsalt ei ole metsas nii palju ruumi kui tarvis, Navara pöörderaadius on ka suurem kõvasti kui Gaz 53-l.
Täpselt samasuguse koorma muide laome peale ka üheteljelisele 150x300cm haagisele ja ei ole sellega ka seni midagi juhtunud. Lihtsalt ära varastati. Kärud on meil kõik üle 10a vanused, vanad-head, ma ütleks.
See ongi Respo haagiste point, et passi järgi on kerghaagis, tegelikult kui mõistusega kasutada, kannatab ka 3 kordset koormust. Mul on teljed sirged, rehve ei söö. Lihtsalt akudes ei tohi kihutada. Selge see, et ma selle 2 tonniga 90-ga minna ei anna. Kõik raskema kui 750kg täismassiga haagised on piduritega, aga metsas kestsid mul ühe piduritega rendihaagise piduritrossid ühe nädala. Kännud ja juurikad tõmbavad põhja alt siledaks. Lisaks on piduritega käru pidurite jagu keerulisem. Ja raskem ja kohmakam.
- Harjumuspärane, igapäevane 2400 kg koorem respo 750kg haagisel. Ehk siis 240 kasti korda 10kg.
- respo.jpg (195.69 KiB) Vaadatud 3205 korda
- Tagumise silla vedru silma kinnitus raami külge, on ainuke, mis pole igapäevaste 2 tonniste koormate vedamiseks küllalt tugev. Kui sild hakkas alt ära kaduma, tuli teha väike tuuning.
- respo_vedru_kandur.jpg (160.45 KiB) Vaadatud 3205 korda
Ükski kerghaagis ei talu säärast tapmist. Ei neljarattaline (murrad sillad alt) ega kaherattaline (sillatala paindub ära, kui originaale asendavad kaubikurehvid vastu peavadki).
( nii 500+kg tühikaaluga) ja pane alla kaubiku sillad pooleteisttonniste lehtedega. Või ehitad ise balansiiri samadele vedrudele - kaubikulehed on üllatavalt sitked väänamisele. Kui kiirused jäävad nii 40 kanti, siis pole vedrusid vajagi - pane kõrgem rehv ja lase rõhku maha - vedrutab piisavalt rattast.
