TIG vs MIG ja teised keevitused

Tõsisemad ja spetsiifilist laadi tehnilised arutelud erinevate tehniliste sõlmede üle 4x4 liikuri juures. Võta sõna kui tead millest räägid, lahmijad lendavad Idiot Cornerisse.

Moderaatorid: jr, Veiko, erik, Moderators

Kasutaja avatar
jr
Motorsi Jaak
Postitusi: 5727
Liitunud: K Veebr 19, 2003 10:01 pm
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas jr »

Soov ja Kuldne Börs on abiks. Seal ikka aeg ajalt, tõsi harva jookseb hea hinnaga keevitusi läbi. Endalegi sai sealt soetatud.
+372 5028488
Kasutaja avatar
Kriisa
Mudder
Postitusi: 97
Liitunud: L Jaan 28, 2006 5:04 pm
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas Kriisa »

Vahepeal sai proovitud ka alumiiniumi keevitamist TIG'iga. Pärast väikeste tükkidega proovisimist, õnnestus saada juba rauldava kvaliteediga keevisõmblusi. Materjaliks oli 4mm duralumiinium, mida eriti kergesti painutada ei saa, lihtsalt hakkab murduma. Siis keevitasingi tükke kokku, panin kruustangide vahele ja peksin suure haamriga. Nii sai vaadata, et milline keevisõmblus on kõige kvaliteetsem.

Lisaks veel seda, et ennem kui hakata TIG'iga keevitama alumiiniumi, peaks oskama keevitada sellega tavalist terast, sest viimane on tunduvalt lihtsam.
v6sa
I live off from the mud
Postitusi: 2429
Liitunud: R Aug 19, 2005 4:31 pm
Asukoht: Harjumaa lõunapiir

Postitus Postitas v6sa »

Soovilehed on variant, aga siis peab üsna hästi müüdava agregaadi omadusi tundma... Müüjalt oleks selles mõttes kindlam, et ta (vähemalt idees peaks olema) asja üle vaadanud ja oskab mulle öelda, kas ja mida ma peaksin tema käest juurde ostma edukaks keevitamiseks.

Aga tegelikult oli see nüüd natuke OT... :oops:
Kasutaja avatar
tarmo
I live off from the mud
Postitusi: 5138
Liitunud: N Juul 01, 2004 1:04 am
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: TIG vs MIG ja teised keevitused

Postitus Postitas tarmo »

Päris vana teema, aga panen siia infot, millest kellelgi teiselgi võiks kasu olla. Kuna just keegi kodanik küsis ja ma talle nagunii jutukese kirjutasin, siis panen ka siia.
Jutt siis alumiiniumi keevitamisest MIG ehk traatkeevitusega. Kui mulle oleks seda keegi enne rääkinud, oleks palju lihtsam olnud alumiiniumi töödega algust teha.

Kasutusel MIG keevitus (CEA, 250A, 3F).

Võttis tükk aega, et saada aru mis seaded on õiged alu keevituseks, sest kõik soovitasid nagu ühest suust: palju gaasi, palju traati ja palju voolu. Tegelikult on see täielik jura.
Keevitan umbes sarnase vooluga, nagu keevitaks samaväärset terast, võibolla on 1 nõks suurem vool. Sellise 1,5-2 mm seinapaksusega materjali puhul minu aparaadiga on voolutugevus u 4 peal (max 10).
Ja traadi etteanne samuti sama, mis terase puhul. Algul on raske "vedama saada", et traat ei põleks pidevalt kinni. See on harjutatav. Natuke aitab selle vastu üks mõõt suurem traadi düüs.

Gaasiks puhas argoon. Gaasi hulk reguleritud ca 10-12 l/min.

Traadina kasutan 1 mm alu traati ja muidugi teflonkõri. Traadi düüs on kas 1 või 1,2 mm. Kindlasti ei soovita kasutada 0,8 mm traati, sest on liiga pehme ning pidevalt tekib rullikute juurde "pusa". Ehk siis rullik kerib traati edasi, aga traat ei taha kõrist läbi minna ning kuhjab rulliku taha suure puntra. Jälle 3 m traati raisus.

Minu kogemuse põhjal ei ole vaja ka nn spets alu rullikuid, mis on kidadega-nagadega. Siiani pole sellega kunagi probleemi olnud, et rullik hakkaks libisema ja ei vea traati edasi.

Veel materjali puhastamisest - TIGi puhul loetakse ülioluliseks, et alumiiniumilt oleks oksiidi kiht võimalikult hästi maha võetud ja seejuures ei tohi kasutada ei teras ega nt vaske/pronksi/terast sisaldavaid puhastusharjasid/kettaid jne. Soovitatakse kasutada roostevabast materjalist töövahendeid. Ja tõenäoliselt TIGi puhul see nii ka on - kogemus puudub.
Aga jällegi minu talupoeglik isekatsetus on näidanud, et MIGiga lastes mingit suuremat vahet küll ei ole kas see pind on oksiidist piinlikult puhtaks tehtud või mitte. Võimalik, et kaarleek põletab selle oksiidi niigi minema ja asi toimib. Miks see nii ikkagi toimib, pole päris kindel.
Kuid see asjaolu on küll, et anodeeritud alumiiniumi pole vähemalt MIGiga mõtet keevitada üritada, sest anodeerimine isoleerib elektrijuhtuvuse pea täielikult. Isegi materjali sügavpuhastamine eriti ei tee asja paremaks. Keevitus ainult "tatistab" ja kogu lugu.

Vot tak, minu 5 kopikat. Ärge seda võtke kui viimset tõde. Kellelgi on kindlasti suuri vastuväiteid, eriti mis puhastamisse puutub, aga siin kirja pandu on lihtsalt minu tagasihoidlik arvamus ja kogemus.
Tarmo Toom, off-the-road alates 2003
Vaba/TR1 2005-2009
TR3 2009-2015 (Mainor Team)
Suzuki KQ700 30"MT
LC200/V8 32"AT
tarmo@4x4.ee, 526 5874
WotS
Off Roader Wannabe
Postitusi: 49
Liitunud: R Dets 03, 2004 5:13 pm

Re: TIG vs MIG ja teised keevitused

Postitus Postitas WotS »

Tere. Kirjutan ka siis mõned tähelepanekud. Ise olen igapäevane Tig ALi keevitaja.

Iga hea õmblus algab ettevalmistamisega.

NR1) Rohkem kui õigesti teritatud elektrood mängib rolli see,et ta oleks puhas. Kui on juba elektrood ALi sisse kastetud siis läheb tükk aega ennem kui üldse puhtaks "põleb" jälle. Päris mitu CMi õmblust võib tulla tahmane ning ebaühtlane.

Elektroodi teritamisel panna ka tähele seda,et pole hea kui sama käia peal on ennem lastud terast kuna jällegi see võib väljenduda hiljem tatistamises ning tahmamises. Keevi õmbluse sisse ja äärde lendab raua osakesi.

2) Elektrood võib maks kuni 5mm välja ulatuda gaasidüüsist. Mida vähem ulatub seda parem gaasikeskkond. Kui elektroodi tsang on vigane ja elektrood on viltu düüsis sees siis ka õmbluse kvaliteet halveneb kuna gaasikeskkond jääb puudulikuks. Kobrutav ja kollakas õmblus tuleb. Gaasipeale vool olgu umbes 7-10L olenevalt düüsist ja kas käpp on vesijahutusega või õhkjahutusega.


3)Nagu juba räägitud kui detailid pole päris puhtad siis nad lasta lihv kettaga üle. Vahet pole kas liivapaberist kettaga või lamell ketas .Peaasi,et ketas kasutatud ainult ALi jaoks sest muud "lisandid" hakkavad pritsima ja tahma tekitama.

4) Täidis traadi puhul sama asi,et kui näiteks traat on läinud vastu elektroodi siis peale elektroodi puhastuse ka traadist väike tükk maha lõigata kuna muidu tahm satub õmblusse.

5) Ennem päris õmblust on alati hea proovida korra suvalise tüki peal,et kas keevitus jääb ilus ja puhas.

6) Roostevabade tööriistade kohta ei oska öelda kuna traatharjaga pole nagunii mõtet hõõruda ja terasest viil ei mõjuta kvaliteeti.
---------


Mina töö hästi laos hoitud ning frees pingiga lõigatud lehtmetalli ennem keevitamist täiendavalt ei puhasta. Naturaalse oksiidi kihi lõhub ju Tig keevitus ise ära!

-----------

Tigiga on kõige lihtsam keevitada tavalist terast alguseks kuna siis saad põhinipid kätte. Tavaline teras ja AL käituvad erinevalt. Tavateras on hästi vedel kuid ALi saab venitada vms.
Ali puhul on elektroodi ja täidistraadi pealeandmine alati pidevas muutumises kui just tegu pole väga masiivse detailiga kuna AL juhib väga hästi soojust.

Algaja tavaline viga on see,et pannakse väiksed amprid ning siis kuumutatakse kuni põhimetall hakkab sulama.Vahepeal on juba terve detail läinud nii kuumaks et edasine keevisõmblus hakkab meenutama sula ALi niret. Sa lõpuks ei suuda nii kiires tempos keevitada ,et kõik sulavaks massiks ei muutu.

Näiteks 4mm põkk õmblust on hea teha 110-130 ampriga olenevalt kui massiivne on detail ning kui suur vahe on detailide vahel. Iga mmi kohta umbes siis 30a peals voolu olema. Liiga suure vooluga sa ei suuda tempot pidada ning alla selle läheb kõik sulaks ära ning ka ei suuda piisavalt kiiresti edasi liikuda.

Asja idee on hästi lokaalselt kuumutada ainult.

30a mmi paksuse kohta on rusikareegel mis kehtib külma metalli kohta. Teinekord kui ühele detailide tuleb palju õmblusi siis võib natukene ampreid alla võtta kuna metall on soe juba.

Terase keevitamine on ses suhtes palju andestavam ning mitte nii mängiv. Teras ei juhi nii hästi soojust.

Nurga ja katteõmbluse puhul võiks olla 1mmi kohta juba 30-35a .

-------

Tähtis asi on ka punktimine ja sildamine. AL mängib kuumaga rohkem ning võib kõveraks tõmmata.Seega kui keevitad näiteks karpi mingisuguse detaili peale siis esmalt pane punktidega igast nurgast kinni ja alles siis tee suured õmblused. Sildamine on selleks vajalik kuna keevitades näiteks ühte pikka ja peenikest detaili suurema külge siis sa lood silla mille kaudu soojus kandub suuremale üle. Vastasel korral on oht ,et väike detail lihtsalt sulab ära ja õmblus kipub laiali valguma. Sildamise all mõtled väikse pikkusega abiõmblust. Näiteks kui keevitad kolmnurka siis on hea terav tipp keevitada vähemalt ühest servast natukene kinni muidu kipub ots ära sulama. Loodan,et saite sellest mõttest aru.

Abiõmblused,sillad saab alati maha ka lihvida,et lõpptulemus jääks ühtlane.



Isegi tavalise põkk õmbluse puhul on hea alustada väikse punktiga ja mitte päris äärest vaid 3mmi kaugemal. Lasta korraks punktil maha jahtuda ning siis alustada õmblust kohe servast. Siis on väiksem võimalus ,et servad sulavad ära.

------------


Paar sõna räägiks ka pukside või üldse erineva paksusega detailide keevitamisest. Kui mul on põhimaterjal 4mmi suur plaat ja sinna vaja panne 2mmi seina paksusega 20mmi läbimõõduga puks siis kasutada juba 35+A mmi kohta. Asja idee on selles,et põhimaterjalile suunata rohkem kuumust ja õhukese seinaga puksile vähem. Kuumutades väikse ampriga(tavaliselt algajad teevad seda) mõlemat lõppeb sellega,et ennem kui põhimaterjal hakkab sulama on puksile ammu juba auk sisse sulanud.

---------------

Ühesõnaga harjutada ,harjutada ja veelkord hästi palju harjutada! Sest amprite valik,käpa liikumine,täidistraadi peale andmise viis ja kogus ning keevitamise kiirus on pidevalt muutuv vastavalt detaili temperatuurile ning kui suur on vahe 2 detaili vahel ja nende servad.

Küsida võib julgelt. Eks ma õhtuti ikka kiikan siia foorumisse.
hents99
Got ARB and Nitrous?
Postitusi: 149
Liitunud: E Jaan 26, 2004 3:25 pm
Asukoht: Tartumaa
Kontakt:

Re: TIG vs MIG ja teised keevitused

Postitus Postitas hents99 »

Alumiiniumi puhul on hea ka kasutada pedaali, millest sujuvalt ampreid vähemaks keerata, kui materjal on soojenenud.

Kui aga harva keevitada, siis tahab kõvasti harjumist.
C126 ; W463 ; W201 ; W140
Elbe Engineering - Chip-tuning ja tarbesõidukite elektroonika
Amber Connect – nutikas turva- ja jälgimisteenus sõidukitele.
WotS
Off Roader Wannabe
Postitusi: 49
Liitunud: R Dets 03, 2004 5:13 pm

Re: TIG vs MIG ja teised keevitused

Postitus Postitas WotS »

hents99 kirjutas:Alumiiniumi puhul on hea ka kasutada pedaali, millest sujuvalt ampreid vähemaks keerata, kui materjal on soojenenud.

Kui aga harva keevitada, siis tahab kõvasti harjumist.
Osadel seadmetel on ka nö topelt klõpsu võimalus millega saab kahte settingut vahetada. Kodukasutajal kõige lihtsam oodata kuni natukene maha jahtub :)
ardi
Rock Crawler
Postitusi: 911
Liitunud: N Apr 01, 2004 1:47 am
Asukoht: Raplamaa,Juuru

Re: TIG vs MIG ja teised keevitused

Postitus Postitas ardi »

Kust saaks TIG keevitamist õppida? Plaan saekaatrilinte kokku keevitada. Ostsin sellise keevituse http://tellimiskeskus.pureva.ee/Details ... GE?lang=et
Kuid ega ikka ilma õpetamiseta ei saa hakkama.
Osutan palgisaagimisteenust mobiilse lintsaekaatriga.
Rendin välja halumasinat Japa 700
5280616
Kasutaja avatar
MetsaVikat
Rock Crawler
Postitusi: 872
Liitunud: P Nov 23, 2008 4:23 pm
Asukoht: Hiiumaa

Re: TIG vs MIG ja teised keevitused

Postitus Postitas MetsaVikat »

Kui raha on siis kursustele: https://www.keevituskeskus.ee/est/kursused.html

Kui raha pole aga ingliskeelt oskad, siis youtube.

Kui raha pole, siis katse eksitus meetodil. Olen proovinud linti keevitada,ei saanud hakkama, kipub ära murdma ikka sealt, aga mul kitsas ja hästi lühike lint ka(metallisae oma)ning tal see lindi keeramine nii järsk, et murrab ära.

Üldiselt, sile pind, vb saab hästi keevitada juuretoe peal(mingi materjal mille peal saab tuimalt keevitada, ilma, et kinni võtaks) ja lased kokku. Täidistraadi valikuga äkki oskab keegi head nõu anda, vb mingiga jääb natuke elastsem.


Terv. Villu
Villu
Tel: 53-36-59-98
https://www.facebook.com/1uazfe/
ardi
Rock Crawler
Postitusi: 911
Liitunud: N Apr 01, 2004 1:47 am
Asukoht: Raplamaa,Juuru

Re: TIG vs MIG ja teised keevitused

Postitus Postitas ardi »

Tänud. Ausaltöelda niipalju ei raatsiks enda koolitusele kulutada, nagu seal on.
Muidu on ka tasuta koolitused, aga Rakveres. Kui leiaks Rapla kandist huvilisi, et autotäis rahvast kokku tuleb, et sõidukulusid jagada, siis võiks ju käia.
https://www.rak.ee/tasuta-kursused/
https://www.rak.ee/wp-content/uploads/2 ... -20.._.pdf
Osutan palgisaagimisteenust mobiilse lintsaekaatriga.
Rendin välja halumasinat Japa 700
5280616
Kasutaja avatar
Praks1
I live off from the mud
Postitusi: 2303
Liitunud: P Juun 21, 2009 8:47 pm

Re: TIG vs MIG ja teised keevitused

Postitus Postitas Praks1 »

Too üks lint,võin proovida ja nats seletada!
Proto
53951597
ardi
Rock Crawler
Postitusi: 911
Liitunud: N Apr 01, 2004 1:47 am
Asukoht: Raplamaa,Juuru

Re: TIG vs MIG ja teised keevitused

Postitus Postitas ardi »

Praks1 kirjutas:Too üks lint,võin proovida ja nats seletada!
Tänan pakkumast. Sügisel, kui rohkem vaba aega, siis ilmselt võtan ühendust.
Osutan palgisaagimisteenust mobiilse lintsaekaatriga.
Rendin välja halumasinat Japa 700
5280616
Vasta

Mine “Modifikatsioonid edasijõudnutele”