"Konna" e. "kutsika" ehitus?

[tambets]

Äratame vana teema...

Missuguse kande/tõmbe jõuga peaks olema veopea?

Tegelen hetkel küll treileri väikese venna, ehk "kutsika" ehitamisega, kuid suurusjärk peaks neil mõlemal samma kanti jääma...
Teoreetiliselt peaks ju täiesti piisama nendest kerghaagise veopeadest (tõmbejõud neil peal märgitud 800kg). Kui panen auto kutsika peale, siis selle koosluse paigalt liigutamiseks ei tohiks kuluda tegelikult ju 8000N (ligikaudu 800kg) jõudu.

Muidugi peaks suhtlema ka Maanteeametiga (endise ARK-iga), kuidas nemad seda asja näevad...

Ehk mõni kutsika omanik raatsib oma registris olevast kutsika passist teha pildi ja näidata, mis numbrit sinna kandevõimeks, mõõtudeks ja tühikaaluks pandud on?

Hetkel siis peamine küsimus - milline veopea?
(Ja et asi ikka natuke teemaväline oleks, siis milline käsivints sinna külge pookida? Miskine 800kg tõmbejõuga hiinakas peaks asja ära ajama?)

[tarmo]

Veopeal märgitud massi puhul räägitakse siiski haagise täismassist.

Ei maksa unustada, et "konnaga" vedamine on tegelikult pukseerimine (max 50 km/h) ja seetõttu ka kerghaagise veopead kasutatakse. Inertspiduriga konna pole veel silma hakanud...
Ja kandevõime ei ole konnal kunagi võrreldav tavatreileri omaga, sest haagisele toetub vaid üks veetava auto sild (jämedalt võttes pool selle auto massist).

[Landy]

"Konna" kandevõime paberites ei mängi rolli, sest niipea, kui sa auto sinna peale toetad, muutub see imeväel jäigaks ühenduslüliks, mis ei pea registris arvel olema.

[tambets]

Veopeal märgitud massi puhul räägitakse siiski haagise täismassist.

Ei maksa unustada, et "konnaga" vedamine on tegelikult pukseerimine (max 50 km/h) ja seetõttu ka kerghaagise veopead kasutatakse. Inertspiduriga konna pole veel silma hakanud...
Ja kandevõime ei ole konnal kunagi võrreldav tavatreileri omaga, sest haagisele toetub vaid üks veetava auto sild (jämedalt võttes pool selle auto massist).

Teretus!
Kindlasti ei mõtle paigaldada inertspidurit.

Kandevõimet loomulikult ei saa võrrelda, kuid võrrelda saab haakeseadmele mõjuvat koormust - auto liikuma hakkamisel mõjub ju veopeale ligikaudu samasuur jõud, kui treileri puhul.

"Konna" kandevõime paberites ei mängi rolli, sest niipea, kui sa auto sinna peale toetad, muutub see imeväel jäigaks ühenduslüliks, mis ei pea registris arvel olema.

Seda küll. Probleem tekib aga "kutsikaga" tühjalt sõites - nimelt säädus näeb ette, et kui see vigur registris pole, siis on lubatud maksimaalne sõidukiirus 25 km/h.
Koormatud "kutsikaga" lubatakse sõita 50 km/h (nagu ka Tarmo eespool mainis), olenemata, kas on registris või mitte.

Registrisse võtmise mõte ongi ainult selleks, et tühjalt sõites oleks säädusega lubatud sõita kuni 90km/h.

[totu]

Veel üheteljelisest. Kui peaks ise ehitama (oli väga tõsiselt mõttes aga sai "kuubik" soetatud), teeks just HMM (Reinu väited siin kõik õiged) analoogi. Üheteljelist ei tohi liiga laiaks ajada (rattad kindlasti platvormi alla), kolmnurk veopea ja rataste vahel peab võimalikult terav olema, see annab stabiilsuse. Üheteljelise resonantsi saamiseks peab kaalujaotus ikka totaalselt vale olema, kaheteljelisel on külgresonants väga lihtne tulema. Asfaldil peaks paarisratas ka veidi kergemini jooksma, üks laagrikomplekt ikkagi, lumes/poris jälle vastupidi. Ilmselt kaalub ühe, paarisrattalise, telje hinnavõit (pakun, et võrreldes torsioonsildadega, umbes 4X) mõned ebamugavused üle. Olen märganud ka ratta läbimõõdu seost- mida väiksem ratas, seda suurem keeris on paagis. Hea fantaasia, -kauplemisoskuse ja kuldsete kätega peaks +/- 1000 rahaga valmis tegema, + register ja tööaeg loomulikult.

[v6sa]

Äratame vana teema...

...
Muidugi peaks suhtlema ka Maanteeametiga (endise ARK-iga), kuidas nemad seda asja näevad...

...

Sellest hakkagi. Ning suhtle seal, kus plaanid regada. Isikuti (ehk bürooti) on erinevusi täheldatud seaduste tõlgendamisel...

Mis puudutab veaopeale märgitud massi, siis see on haagise tarvis. Pukseerimisel ei kujuta ma ette, et võiks tekkida sääraseid koormusi... Paigaltvõtt on niikuinii piiratud rehvide haardumisega ja on suurusjärgus paartuhat kN puhtal asfaldil. Aga enamasti on see number ikka väiksem, sest harva võetakse paigalt puhtal asfaldil, ikka servalt, puru ja kruusa pealt.

Ning konna "haagisena" käsitlemisel on selle kaal ju üleüldse mingid paarsada kilo.

[tambets]

Käin ja uurin. Ilmselt kasutan naaberrajooni teenuseid, kuna kohalik ARK-i sümpaatia on olematu.

Panid arvutusega puusse. Ilmselt mõtled ikkagi, et paartuhat newtonit. Paartuhat kN = 2 000 000N = 200 000kg

Kas onu miilits ei ütle midagi, kui oletame:
Võtan kutsika arvele kerghaagisena. Väidame, et passi pannakse kandevõime 500 kg (oletame, et haagise omakaal on 250kg - (laest võetud number, ärme seda tsiteeri ja selle üle aruta). Panen auto sinna peale - onu miilits selgitab: Sul on haakes kerghaagis, mille kandevõime on 500 kg. Pool autot, mis siia peale toetab, kaalub 800 kg. Nüüd läheme pabereid vormistama.

Saan väga hästi aru, et kui haagis registris pole - siis see "digimuutub" peale auto peale asetamist pukseerimisvahendiks.
Kuid kas ka kerghaagis muutub?

Endiselt oleks huvitav näha mõnda registris oleva kutsika passi - kes avalikult jagada ei taha, võib mulle privaati jagada (isikuandmed saab näiteks paintiga edukalt kustutada).

[Andrus Michelis]

Ka registris olles võib see kerghaagisena regatud konn ju digimuutuda pukseerimisvahendiks. Et seda muutumist forseerida võib ju peale koorma laadimist konna registreerimisnumbri eemaldada. Pealegi, kui koormata konn on kerghaagis on sel kah mitmeid häid omadusi ju.

[Landy]

Tulime kord sellise koolsusega Saarekollilt:


Mundrimees pidas kinni ja küsis : "Millega tegu, mid teoksil?"
Ütelsime, et jäiga ühenduslüliga pukseerimine. Vaadati juhiluba (B-kat), mõlema auto ja konna passid, tuvastasi, et veduk (LR D90) on veetavast (LR 90)+haagise raskem (~10 kg). Vaadati veetava auto kinnitamine üle ja paluti tagumisel auatol ohutuled põlema panna ning sooiti head teed. Regitris oleva "konna" vastu rohkem huvi ei tuntud.

Kui täpselt mäletan, siis regitris olev konn sai võetud siit:
http://www.hot.ee/haagisterent/

[v6sa]

...
Kas onu miilits ei ütle midagi, kui oletame:
Võtan kutsika arvele kerghaagisena. Väidame, et passi pannakse kandevõime 500 kg (oletame, et haagise omakaal on 250kg - (laest võetud number, ärme seda tsiteeri ja selle üle aruta). Panen auto sinna peale - onu miilits selgitab: Sul on haakes kerghaagis, mille kandevõime on 500 kg. Pool autot, mis siia peale toetab, kaalub 800 kg. Nüüd läheme pabereid vormistama.
...

Haagise passi tuleb märge "eriotstarbeline" ja mitte "kerghaagis". Siin on oluline vahe.

Muide, vedrustuseta haagise korral peaks ka kiirusepiirang 60 km/h tekkima. Aga meil vist seda ei praktiseerita (veel).

Kui peast miilits hakkab jonnima, siis tasub küsida paragrahvi näha.

"Konna" puhul on tegemist pukseerimise abivahendiga. Kui pukseeriva auto tegelik mass ületab pukseeritava ja konna kogumassi, ohutuled (pukseeritaval!) kenasti põlevad, kindlustus on ja kiirus oli kuni 50 km/h, siis mina tahaks küll näha seda kordnikku, kes minule suudab tõestada, et tegemist ei ole pukseerimisega osaliselt toetatud viisil.

Kui endale tundub see oht reaalne, tasub LS vastavad pragrahvid autosse kaasa printida. Kunagi sai nii E-kati puudumist kompenseeritud ja nii mõndagi peast miilitsat haritud.

Nende kN läks mööda jah. Ma paari tonni pidasin silmas ehk paarikümmet kN.

[tambets]

Selge pilt.
Ilmselt kannatab siis panna selle 800kg kannatava veopea. Või siis 1500kg, kui see pidi maksma suurusjärk 40 raha. Iseendast tunduvalt soodsam variant, kui 100 eurine 2000kg või 3000kg veopea. Kuna selle veopega on veel aega, siis võib veel vabalt arvamust avaldada. Sama jutt ka vintsi kohta...

Et te siin ei arvaks, et ma niisama kõvatan, siis panen töö protsessist ka paar pilti. Kuna ehitamine peab mahtuma kõikide muude tegemiste vahele, siis erilist kiirust taga ei aja. Ehk saab paari nädala jooksul asja valmis....

[urmas]

Konnaehitajale
See tsentripolt, mille ümber kõik pöörleb, peab ole õige koha peal rataste telje suhtes. Sellest sõltub konna kiirus. Mul tuli järel ka mittelegaalsetel kiirustel. Ka 130. Piiravaks sai Transiti teostusvõime. Mul vist oli tsentris lõpuks see asi. Polt pane jäme.
Plaadid, millest tsentripolt läbi läheb peavda olema jäigad ja piisava pindadalaga. Mäletamist mööda tuuris 350x450 ja tugevad asjad.
Kui need asjad õiged, siis pealt maha ka ei keera.
Laagrikomplektid võtsin kõige odavamad tööriistamarketist ja need ei kestnud.
Kui võistlusautot vead, pole mõtete pealsõiduteid ja vintse teha. Suure rattaga läheb ise peale ja vints ka vajadusel küljes autol.
Võid mulle nüüd smardiga 0,5 liitrit saata

Pilt esimesest. Teisel sai plaate tugevdatud. Ära jäikuse arvelt kaaluga koonerda.




Treileriehitajale
Kui ise teha, tuleb hind sama mis poes, aga saad kauba peale maksta esmase registreerimise ja uue mudeli avastaja tunnistuse (vist oli 250).
Kuid samas saad sellise, millist sa ju tegelikult tahtsidki.

[tambets]

Kahjuks ei saa ma aru antud smailide tähendusest: , seega mitte ei saa aru, kas sa "näitad minu peale näpuga ja pead mind lolliks" vms

Tsentripolt - Talupoja loogika järgi peaks silla suhtes olema tsentripolt täpselt keskel.
Selle keerava osa suhtes paneks mina selle pigem natukene tahapoole. Ehk siis, et oleks ühesel mõistetav. Auk sillatalast läbi täpselt keskelt ning keeravast osast suurem pool jääb kutsika ratastest ette poole.

Polt läheb jäme - hetkel mõõte veel ei ole, kuid kui poodi satun, eks otsin mõne jämeda, tugeva poldi, mille järgi siis saab ka augud teha...
Kuidas on sul lahendatud pööramine? Olen näinud lihtsat lahendust (lihtsalt polt läbi ja kogu moos), kui ka keerukamat. Ise olen kaalunud survelaagri lisamist.

Võistlusautot ei vea - pöördusin eelkõige siia foorumisse, kuna antud teemal ilmselt protsentuaalselt suuremate kogemustega mehed just siia koondunud... Seepärast ka rambid + vints.

Plaadid - jahh, tulevad vähemalt samade mõõtmetega, mis sul. Täpselt ei ütle - pole veel metallivarusid selle kohapealt vaadanud , kuid kindlasti on seal sobivat.

Maksumus - jahh, arvele võtmine maksab ilmselt kokku suurusjärku 350.-
Eks sellel ise ehitamisel on plussid ja miinused. Sellel teemal ei peatuks =)

Selle pooliku osas on mul parem ettepanek - kuid seda saab teemaväliselt arutada

Edit: Samas uue "konna" ostmisel tuleb tasuda nagunii samamoodi esmane registreerimine (120.-)
Ise tehes - jh tuleb maksta tüübikinnituse väljastamine (vist 190) + võibolla miskised rahad veel...
Eks ma võin ju pärast kulud kokku arvutada...

[urmas]

Kahjuks ei saa ma aru antud smailide tähendusest: , seega mitte ei saa aru, kas sa "näitad minu peale näpuga ja pead mind lolliks" vms

Ära nüüd kohe isiklikult võta. Ma pidasin kõiki praeguseid ja tulevasi konnaehitajaid silmas ja jagan oma kogemused, mis saadud. See hüppav konn sobis sinna lõppu imeilusastiii
Vaatasin joonist. Sillatala peal keskel. Raami laius 450mm. Ava 200mm tagant, ehk sealt kus auto peale sõidab. Ehk siis 200-250.
Alumisele plaadile saad tagaosale eraldi ribi alla panna.

Mh. Ei pannudki tähele su postituste arvu. Arvasin et siitkandi mehi.
Mis tast arvele võtad. sõida niisama. See ju pea teise konna raha.

Aga edu sulle.

Las see 0,5 olla. Ma viina ei ja suitsu ei tee.

[tambets]

Alumisele plaadile saad tagaosale eraldi ribi alla panna.

Järelikult nn kaalujaotuse osa, kuhu poole pöörav plaat panna, on mul õigesti välja mõeldud.
Ei saanud aru, mis sa mõtlesid lausega:

Alumisele plaadile saad tagaosale eraldi ribi alla panna.

Samuti, ehk jagad, kuidas sul see pööramine sai lahendatud - kas sinna poldi külge miskine laager või niisama?

Midagi mainisid ka laagritest - kas jutt oli rattalaagritest/rummudest või oligi hoopis sellest pööramise süsteemis?