soovin hüdraulika spetsi nõuannet

[länkar]

tere, sooviks hüdraulika spetsi abi , nimelt oleks vaja paigaldada ühele kodukootud bobcatile hüdrovedu ehk siis 13hj bens. mootor+peapump+kaks vedavat hüdromootorit ratastele+ vist veel üks pump mis liigutaks frontkoppa-nagu kun kopp-. vigur ise kaalub u.400kg.rataste suurus oleks nagu ATV-l . ühesõnaga oleks vaja see hüdrovärk omavahel klappima saada.ehk saab keegi anda head nõu, või paberile joonise teha.tänud igaljuhul asjalike nõuannete eest rakvere 5270040.

[totu]

Kui komponente kuskilt poolmuidu ei saa, on mõistlik osta peetud bobik ja kaal paika kärpida. Koduste vahenditega hüdrostaati ehitada ei ole mõistlik. Kui plaan siiski kindel ja tahtmine iseehitamisest rõõmu tunda peaks arvestama sinna paari saja K kanti vaba raha. Drosseldamisega (nn. tavahüdraulika) sõitu mõistlikult tööle ei saa, liiga suur sõltuvus õli temperatuurist ja koormusest, jagajad tuleb ilmselt ise ehitada ja veel hunnik hädasid.
Lisaks paar vihjet mõtlemiseks- kaks talasilda (kasvõi mosse), isetehtud liigendraam, sõiduauto roolilatt, muru niitmine, el. juhtimisega automaatkast või rihmvariaator, käsitsi lülitus jne.
Külglibisjuhtimine (bobik) 400 kilo juures on ikka väga õnnetu tööriist ja koduõuel sellega juba ei liikle, peale lume sulamist.

[isakene]

Noh kahtsada kilo sinna nüüd ikka ära ei lähe. Neljasajakilose apastraadi liigutamiseks ei pea täishüdrostaatilist ajamit tegema, kui see just tundide kaupa järjest täiskoormusega ringi ei pea sebima. Koduses või väikeetevõttes lühiajalisi töid tegema kõlbab ka rõhukompenseeritud vooluhulga seadjaga püsivtootlik süsteem. Aga seda süsteemi niisama lühikese jutu järgi paberile ei pane, arvutuseks on vaja hunnik algandmeid, aparaadi mehaaniline põhiskeem ja tulevase töö üldiseloomustus.

[totu]

Eks ma peast lahmisin, igatahes peab mõlemale poolele olema eraldi pump ja tunnise lumelükkamisega ajab õli keema (OK, võimas jahutus aitab) ja 13hp jääb selleks väheks, mehaanilise- või hüdrostaatilise ajamiga veaks välja. Murutraktori tegin hüdraulikaga ja tavajagajaga (seda tuli küll vähe modida, alles funktsiooni lõpus suletakse vaba ringvool täielikult), mootor 44kW (üldjuhul piisab, rootor ja järsk revers koos hakkavd krgelt lämmatama) ja kaal ka ligi 400kg. Muidugi töömugavus on super (monotrol e. sõidupedaali otsad annavad suuna ja vajutussügavus veojõu, kiirus sõltub veeretakistusest). Tööhüdro töötab sõidu tagasivoolult ja on ca. 25bar. Lisajahutust ei ole ja ca. 20 min lund ajab 15l õli keema. Projekt läks maksma 10+ K kuigi enamus komponendid tulid praktiliselt tasuta kätte. Kui ise tahaks/viitsiks uuesti ehitada, läheks kindlasti liigendraamile (pidev 4X4) ja ilmselt ehitaks auto automaatkasti käsilülitusele, kuigi niiii pisikeste asjade juures käivad ka rihmad (variaator) vägagi hästi ja annavad olulise kaaluvõidu.

[länkar]

Eks ma peast lahmisin, igatahes peab mõlemale poolele olema eraldi pump ja tunnise lumelükkamisega ajab õli keema (OK, võimas jahutus aitab) ja 13hp jääb selleks väheks, mehaanilise- või hüdrostaatilise ajamiga veaks välja. Murutraktori tegin hüdraulikaga ja tavajagajaga (seda tuli küll vähe modida, alles funktsiooni lõpus suletakse vaba ringvool täielikult), mootor 44kW (üldjuhul piisab, rootor ja järsk revers koos hakkavd krgelt lämmatama) ja kaal ka ligi 400kg. Muidugi töömugavus on super (monotrol e. sõidupedaali otsad annavad suuna ja vajutussügavus veojõu, kiirus sõltub veeretakistusest). Tööhüdro töötab sõidu tagasivoolult ja on ca. 25bar. Lisajahutust ei ole ja ca. 20 min lund ajab 15l õli keema. Projekt läks maksma 10+ K kuigi enamus komponendid tulid praktiliselt tasuta kätte. Kui ise tahaks/viitsiks uuesti ehitada, läheks kindlasti liigendraamile (pidev 4X4) ja ilmselt ehitaks auto automaatkasti käsilülitusele, kuigi niiii pisikeste asjade juures käivad ka rihmad (variaator) vägagi hästi ja annavad olulise kaaluvõidu.

vaatasin siis avant 200 seeriat,seal ka väike bensamootor ja hüdrovedu,peaks ehk sealt midagi koppima ,sel on igal rattal oma mootor,mul aga tuleks mõlemale poolele üks mootor ja sealt edasi kettülekanne,hammakatega saaks ju jõudu ja kiirust korrigeerida

[totu]

Avant ju puhas hüdrostaat (ilmselt üks parema kasuteguriga ülekandeid, kardaani järel) ja liigendraam (ei kulu energiat rataste külgsuunaliseks lohistamiseks). Sami tootekirjeldus võiks anda motivatsiooni ehitada sarnane veo- ja rooliskeem Orbitaalmootor(id) peaks sellise skeemi jaoks piisavad olema ja ei maksa ka palju. 200cm3 mootor peaks iga ilmaga sellise ratta 3:1 ülekandega ära vedama. Ise mõtleks ikkagi klassikaliste difritega sildadele ja keskardaanile, seda ringi ajama kaks mootorit ca. 5:1 koos ümberlülitusega (paraleelselt aeglane ja jadas kiire). Kannatab 60l/m ja 160bar (ka väljundis) ning ei vaja drenaazi. See kõik peast ja vajab kindlasti ülearvutamist ja - kontrollimist. Ühe muutuvtootlikusega pumba hind ei lähe ka taevasse (samuti peast- al 15K) ja piisab ka mittereverseeritavast pumbast koos tavajagajaga, kuigi teeb juhtimise veidi ebamugavamaks. Iga ratta hüdromootori kahjuks on nende töötamine diferentsiaalina (paraleelis) või lukus differentsiaalina (jadas), paraku kiirus kordistub just vastupidiselt vajalikule e. kiire lukus või aeglane lahti. Hüdrauliliselt on võimalik teostada ka diffrilukk, isegi reguleeritav, aga selle otstarbekus veidi kahtlane.

[v6sa]

Soojendame vana teemat üles... Ajendiks see arutelu:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28450 ja eriti teema viimastes postitustes küsitud rattamotooritega difri emuleerimine.

Kui tahta kõik neli mootorit panna pöörlema täpselt vajaliku kiirusega ka pööretel (ei nühamist, ei libisemist), siis millise vidinaga seda tehakse? Mis sellise vidina umbkaudne hind olla võiks?

Selleks tuleb ju kõigi nelja mootori vooluhulki sujuvalt ja pidevalt muuta vastavalt pöörderaadiuse määratud veeretee pikkusele...

Ning ikkagi jääb lahtiseks pinna ebasasuste tekitatud pöörlemissageduse ebavõrdsuse mõju.

[totu]

Puhtalt laiskusest, ei viitsi automoto teemat läbi lugeda aga:
Rataste kiiruste muutmine, individuaalselt, eeldab autonoomset süsteemi, igale rattale. Niikaua kui raha aknast õue ei kuku, mõtet ei näe. Reaalsem oleks pump kummagi poole jaoks ja rattamootorid jadaühendusse. Kui liigendraam, on ühe poole rataste teepikkused samad ja pinnase ebatasasused kompenseeruvad mootorite siseleketega. Pumpade juhtimine tuleks aga siduda rooliga, st. raami nurk muudaks pumpade töömahtu. On tehtav mehaaniliselt ja võimalik üsna täpselt häälestada. See võiks ideaalilähedane skeem olla. Kahte hüdromootorit sünkroonselt vedama saada on veidi keeruline. Lihtsam on jadaühendus aga ahelas teine mootor annab veojõu alles peale esimese mootori kiiruse tõusu ( nt. kui tagaratas saab õli esimesena, veab see masinat edasi ja esiratas veereb vabalt kuni tagaratta läbilibisemiseni, seejärel tõuseb rõhk esiratta mootori sisendis ja esiratas hakkab reaalselt vedama). Võimalik kiiruste erinevus sõltub mootorite tihedusest e. siseleketest. Keerulisem lahendus on sünkroniseeriv mootoripaar ahelasse siduda, st. kaks, võllidega ühendatud, hüdromootorit (pumpa) mootorite ette ühendada aga sellega on probleeme, mis ei tasu praktikas ära.
Sai hiljuti koostatud kahesuunaline hüdrostaat (otsejuhtimisega pump 16ccpr, mootor 28ccpr, 300bar) ja töötab hästi, ülekandevõimsus kuni 32kW. Komponentide hind ca. 2K. Süsteem oleks aiatehnikale igati sobiv aga kas hind õigustab? Kui kasutada eraldi mootoreid ratastele, suureneb viimane number veelgi, sellepärast soovitakski mehaanilist momendijagamist, rataste vahel.
PS. Murutraktorite kasutatakse ka, odavamat, "radiaalkuultehnoloogiat". Aksiaalkolbkomponendid on kallimad, suurema resursiga ja parema kasuteguriga aga samas kättesaadavamad (murutraktorite jupid originaalvaruosana ja sellest ka kõrgem hind odavama asja eest).

[v6sa]

Tänan, midagi sellist kuulda lootsingi.

See jadaühendus töötab tegelikult ju iseenesest iseblokeeruva difrina - kui sama silla rataste veomootorid panna jadasse, siis esimene mootor on peamine vedaja ja selle tühjalüües hakkab vedama pidavamal pinnal olev mootor. Hm...

Kasutan juhust ja küsin sedasi: kui hüdromootori võllilt küsitakse 100 Nm@250 rpm, siis kuidas läheneda?

Võtta mõni 50 Nm HM ja lasta läbi reduktori? Või on talutavas hinnakalassis ka säärase võimekusega HM?

[totu]

Tänan, midagi sellist kuulda lootsingi.

See jadaühendus töötab tegelikult ju iseenesest iseblokeeruva difrina - kui sama silla rataste veomootorid panna jadasse, siis esimene mootor on peamine vedaja ja selle tühjalüües hakkab vedama pidavamal pinnal olev mootor. Hm...

Kasutan juhust ja küsin sedasi: kui hüdromootori võllilt küsitakse 100 Nm@250 rpm, siis kuidas läheneda?

Võtta mõni 50 Nm HM ja lasta läbi reduktori? Või on talutavas hinnakalassis ka säärase võimekusega HM?

Ei ole just keeruline lähteülesanne. Guugeldamine aitab, nt. http://www.sauer-danfoss.com/stellent/g ... 0l0439.pdf Seaduspära töömahu, rõhu, õli hulga ja väljundparameetrite vahel on üsna sarnane kõigil hüdromootoritel. Erinevused tulevad erinevatest kasuteguritest, -max. rõhkudest ja -max. kiirustest.Veidi erinevad ka stardimomendid. 100Nm on otse ratta vedamiseks ilmselt vähe, suures plaanis peaks ühe ratta veojõud, rehvi pinnal, ületama poolt masina massi.
Jadamootorid, ühel teljel, annavad veidi ebameeldiva efekti- kõval pinnal veab reaalselt 1 ratas. Selle PEAKS saama kompenseerida I mootorist möödaviiguga, läbi reguleeritava drosseli. Tagurpidikäigul annab see aga vastupidise efekti, seega drosselid peaksid olema mõlemal mootoril ja vastpidisel suunal sulguvad.
PS: ca. 100ccpr, orbitaalmootor täiesti olemas (saadaval) ja Vallo leiab ehk identse paarilise ka. Häst laias plaanis annab 1 Nm iga bar kohta ja 10rpm iga l/min kohta.

[v6sa]

Hee, see rusikareegel on huvitav ja näikse üsna tarbitav olevat. Tänan.

Numbrid olid sillale paigaldamiseks. Ülekanne 1:4.

Vat selle üherattaveoga on kahetine lugu. Ühelt poolt on muidugi tülikas, kuid praktikas ei ole vahet, milline ratas veab seni, kuni hõõrdejõud on võrdsed. Kui üks (tinglikult vedav) satub libedale ja enam masinat edasi ei lükka, siis hakkab ju seni "tühjalt" veerenud ratas ise vedama. Niiöelda automaatselt veojõu pidavale rattale suunav süsteem.

Mul tekkis aga küsimus pööramise kohta - kui teha selline tore skeem, kus kummagi külje mootorid on jadas, siis mis juhtub pööramisel?

Rataste läbitavad teepikkused on erinevad ja seetõttu erinevad veidi ka vajalikud pöörded. Aga jadaühenduses pumba korral ei saa järgnev mootor pöörelda kiiremini, kui eelnev mootor oma mahuga määrab. Ehk väljaspoolsel kaarel liikuv ratas hakkab pidurdama (või sõltuvalt massikeskme asukohast tagumist edasi lohistama). Lõtku vedelikuga süsteemis ju kahe mootori vahel tekkida ei tohi.

Või hakkab järgnev mootor siiski tihendite vahelt õhku süsteemi imema, kui vedelikku piisavalt peale ei tule?

Pehmes, kus nühamine on pidev, seda probleemi ei teki. Aga pidaval pinnal (millest minu küsimused on ajendet), täitsa võimalik.

[empudogy]

Osta see ära ja ongi sul olemas väike bobcat tüüpi elukas. http://www.osta.ee/traktor-mtz-220-1591 ... 45715.html

[totu]

Masina kaal ja ratta läbimõõt? Murutraktoril 200ccpr mootoriga, 4:1 ülekandega ja poolemeetrise rattaga mõõtsin haakekonksult ca. 400kg, ca. 200bariga. See oli rida aastaid tagasi ja mälu 100% ei usalda.
Jadamootorite ebamugavus hakkab väljenduma rooli "kiskumises". Võimalik kiiruste erinevus, pööramisel, sõltub mootorite tihedusest (koostetäpsus ja kulumine). Isiklikult lahendaksin, 2 mootori korral, paraleeliga (avatud diferentsiaal) ja paigaldaksin suletava möödavooluga drosselid mõlemale liinile, see võimaldaks, möödavoolude sulgemisega, tekitada kiirusepõhine diffrilukk.
Kunagi oli plaan murutraktor 4veoliseks arendada, asendades esimesed rummud hüdromootoritega (tagasild lahtise diffriga ja ühe mootoriga) ning jagajaga jätta kiire tagavedu (olemasolev skeem ja esimesed mootorid vaba ringvooluga) ja aeglane nelivedu (kõik kolm mootorit paraleelis). Iseenesest on igasugusel aia- ja murutehnikal lukus diffrid saatanast aga lumetõrjeks võiks ju olla. Kuidas iganes aga kui peaks veel mingitki väiketehnikat ehitama, valiks hüdrostaadi, vedavad talasillad (suvalise sõiduka tagasild on võimalik koduste vahenditega lühemaks kärpida, nende kiiruste ja - jõudude juures töötab ka üsna ebatäpne kooslus piisavalt kaua) ja liigendraami. Viimane laseb kasutada ka ühte hüdromootorit ja sildasid ühendavat kardaani, sildade teepikkused samad ja keskdifrit vaja ei ole. Samuti on lihtne (= kompaktne ja töökindel) tekitada kettajam hüdromootorilt kardaani flantsile. Umbes 1K maksab umbes 30kW hüdrostaadi pump (mehaanilise juhtimisega, koos täitepumba ja reduktsioonklappidega), kõik ülejäänu on hangitav ka kasutatuna ja üsna odavalt. Kindlasti peab plaan üsna lõpuni valmis olema enne komponentide hankimist.

[totu]

Osta see ära ja ongi sul olemas väike bobcat tüüpi elukas. http://www.osta.ee/traktor-mtz-220-1591 ... 45715.html

Iseenesest lahe asi, hea hinnaga aga tegemist traktoriga. Ilmselt manuaalkast ja korralikult kaalu. Muruplatsil 1,3T elukaga käike ragistada?

[Martinsr]

kõige raskem osa ilmselt juhtimis/pööramis töökindlus. Endal kasutusel kahe hyd. motoga pill millel kett ülekanne esi ratastele. toimib nii et mühiseb. hetkel jamad pööramisega,ilmselt kulunud jagaja. Aga see süsteem on;

1. 2,2 izusu diisel
2. Peapump
3. hyd jagaja (kang ette - otse, kang taha - tagasi, keerad kangi- vasak või parem hyd moto)
4. hyd mootorid tagumistel ratastel.
5. tõstmine langetamine... ja agrekaat. ( lül. eraldi kang jagajast)

Muud polegi.