Mõned tagasihoidlikud tähelepanekud ja ettepanekud ka minu poolt.
Mõned teemad on juba ühemeeste poolt läbi võetud, aga lisasin ka oma nägemuse.
2.4.1.Auto varustusse peab kuuluma vähemalt 5 m pikkune, 5000 kg tõmbejõuga puksiirköis,
-rihm või –tross v.a võistlusklass TR-3.
Kas puksiirköis võib olla pandud ka vintsipoolile. Ehk, kas vintsinöör on või ei ole puksiirköis?
3.4.4.1. Auto mass tohib olla vahemikus 800-3500kg.
Milleks TR-1-s min. kaalupiirang, seal ju kõik tehase autod. Kus siis alla 800 kg autod sõidavad?
NB! TR1
3.4.8.9. Naastude arv rehvis mitte üle 130 tk, naast võib ulatuda rehvipinnalt välja
maks. 3 mm., naastu südamik ei tohi olla teritatud.
Antud punkt on vastuolus Eesti Vabariigi seadusandlusega ja õhutab seda rikkuma.
Tuginedes oma arusaamistele TR1-st, arvan, et punkt 3.4.8.9. ei tohiks olla vastuolus punktidega 3.4.1.4. ning 3.4.1.5.
Ülevaatajana ei sooviks olla olukorras, kus peab selgitama, miks sellisele autole ei saa teha ülevaatust ja, et tegelikult ei ole ma paha inimene.
Sama põhimõtet tuleks üritada järgida ka teiste TR1 tehniliste nõuete punktide puhul sest erinevalt võistlusautodest reguleerib autode ümberehitust siiski Eesti Vabariigi seadusandlus.
3.4.1.4. Kõik autod peavad olema arvel liiklusregistris ning omama kehtivat,
üldkasutatavatel teedel liiklemist lubavat ülevaatuse märget ja liikluskindlustust.
3.4.1.5. Autode juures tehtavad muudatused ei tohi olla vastuolus Eesti Vabariigi
seadusandlusega.
NB! Võistlusautod
3.6.1.5. Autode juures tehtavad muudatused ei tohi olla vastuolus Eesti Vabariigi seadusandlusega.
Eesti Vabariigi seadusandlus:
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele
Vastu võetud 13.06.2011 nr 42
§ 1. Reguleerimisala
(4) Käesoleva määruse nõudeid ei rakendata võistlusautodele. Võistlusauto peab vastama „Liiklusseaduse” § 82 lõikes 1 toodud nõuetele.
Liiklusseadus1
Vastu võetud 17.06.2010
§ 82. Võistlusauto
(1) Võistlusauto on auto, mis on ette nähtud ainult autospordivõistlustel või -treeningutel osalemiseks ning mis vastab Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) või
Eesti Autospordi Liidu kehtestatud nõuetele.
Tundub kuidagi kuuma kartuli, käest kätte, veeretamisena.
NB! Vaata ka teiste sportautode (klasside) tehnilisi reegleid
3.2.5.Kasutada tohib ainult jaemüügi võrgu kaudu turustatavaid autokütuseid ja –elektrit.
3.6.5.1. Kasutada tohib igasuguseid diisel- või bensiinimootoreid. Toitesüsteem on
vaba, ülelaadimine on lubatud.
Vaadates punkti 3.2.5. võiks punkti 3.6.5.1. sõnastus olla:
Kasutada tohib igasuguseid diisel-, elektri- või bensiinimootoreid. Toitesüsteem on
vaba, ülelaadimine on lubatud.
Või on mõeldud seda, et kui auto generaator ei lae hästi siis lähed ostad Statoilist tiba elektrit juurde.
Kuidas on plaanis hakata kontrollima kust ja kuidas on saadud elekter.
3.6.1.1. Sellesse klassi kuuluvad seeriaviisiliselt toodetud maasturid rattavalemiga 4x4
ja originaalsed autod, mis vastavad antud klassi tehnilistele tingimustele.
Minimaalne valmistatud autode arv ei ole määrav..
Jääb arusaamatuks, miks peab auto olema seeriaviisiliselt toodetud, seda enam, et punktis on vastuolu. Kui autosid on valmistatud üks siis ei ole see seeriaviisiliselt valmistatud auto. Ja neid autosid mis on saanud
üksiktüübikinnituse on tänaseks päris mitu, st. need ei ole päris kindlalt toodetud seeriaviisiliselt. Kas neid enam rajale ei lasta, usun, et see pole olnud punkti mõte.
Seega sõnastaks järgnevalt:
3.6.1.1. Sellesse klassi kuuluvad autod rattavalemiga 4x4, mis vastavad antud klassi tehnilistele tingimustele.
3.6.1.3. Kõik autod peavad olema arvel liiklusregistris ning omama kehtivat,
üldkasutatavatel teedel liiklemist lubavat liikluskindlustust.
Kuna liikluskindlustusel pole mingit seost tehnika arengusuundadega siis võiks selle olemasolu määratleda võistlusjuhendiga. See välistaks ka vaidluse, kumb on ülim, EAL-i poolt väljaantud 4x4 võistlusmasinate tehnilised tingimused või võistlusjuhend.
Probleemid tekkivad võistlustel, mis ei toimu üldkasutatavatel teedel, aga autod peavad vastama tehnilistele reeglitele.
Või korvab kohustuslik liikluskindlustus kõikidel juhtudel kahjud kannatajale, kui jah, siis jätaks punkti muutmata. Eeldusel, et ühegi E4x4KV juhend ei anna võimalust osaleda võistlustel ilma üldkasutatavatel teedel liiklemist lubava liikluskindlustuseta.
3.6.2.1. Ükskõik millise auto detaili/sõlme tugevdamine on lubatud eeldusel, et
kasutatav materjal järgib tugevdatava detaili/sõlme kuju ning see ei ole vastuolus
antud tehniliste tingimuste teiste punktidega.
Ei tea TR-3-s ühtegi autot, millel oleks detaili/sõlme tugevdamisel järgitud tugevdatava detaili/sõlme kuju ja ei näe sellel ka mingit mõtet.
Näiteks kui raami lõikamine ja muul viisil muutmine on lubatud, ja käesoleva juhendiga määratletud ohutusnõuded on säilitatud siis punktist 3.6.2.1. tulenevalt peab raam tugevdamisel järgima oma kuju, nagu ka kogu auto.
Vaadates nt.„porgandit“, „Ilmarine“ jt. siis ei tohiks ju hetkekski tekkida küsimust, kas tegemist on Nissan Patroliga.
Seega on kaks võimalust:
1. tulevikus ei hakata antud punkti järgima
2. antud punkt tühistatakse, kustutatakse vmi.
3.6.8.1. Kasutada tohib ainult Eesti Vabariigi seadusandlusega vastava kategooria
sõidukile lubatud õhkrehve, mis omavad vastavat E või DOT ja muud nõutavat
märgistust.
Eesti Vabariigi seadusandlus ei määratle, millise kategooria sõidukile milliseid õhkrehve on lubatud kasutada. Määratletud on rehvi tootja poolt maksimum kiirus ja mass ning auto tootja/valmistaja poolt on määratud sobivad suurused kindlale margi ja mudelile e. mõõdud. Kuna hetkel on tootjaks kuldkäpad siis saaks kasutada ainult kaalu- ja kiirusindeksit.
St. traktorirehvidega sõitjate kiiruseks oleks max 50km/h, sõltuvalt rehvitootjast võib see kõikuda.
Samas on teada juhtumeid, kus vastavalt kliendi soovile on tootja lubatud koormuse vähendamisel suurendanud lubatud max kiirust. Isiklikult pole fakte kontrollinud.
Tahan öelda, et traktorist kergema autoga võiks sõita ka kiiremin.
Otsustajaks vastavalt kõikidele seadustele on EAL, või õigemini on tal selleks volitused.
NB! Samalaadne punkt vajab ilmselt korrigeerimist ka teistes klassides.
3.6.10.2. Nelikroolimine on lubatud, tingimusel ,et tagumine sild peab võimaldama
mehaanilist lukustust.
Kui mehaaniliselt lukustatakse hüdraulika juhtimise kraan, kas see on mehaaniline lukustus või tuleb teha eraldi hoovastik sillatala ja käändmiku vahele.
3.6.11.8. Tuuleklaasi muutmine on keelatud, see peab olema lamineeritud klaasist.
Muude klaaside materjali on vaba, kuid murdmisel või muul viisil purunemisel ei
tohi tekkida teravaid kilde.
1.Kui tuuleklaas ei ole tootja poolt lamineeritud siis miks ei tohi teda asendada v. muuta lamineeritud klaasi vastu.
2.Saab keegi väita, et autotootjad (LR, UAZ , VAZ, Toyota ja ehk veel mõned) ei ole, aastatel 65-85, kasutanud autode valmistamisel karastatud esiklaasi.
Kui ei saa siis peaks järgmisena küsima, miks peab keelama neil sõitmise TR3 –s.
3.6.11.7. Pehme-või plastik katusega autodele peab sõitjate kohale olema paigaldatud
metallist kaitseplaat. Plaadi laius peab olema vähemalt tuuleklaasi raami laius,
pikkus vähemalt kuni esiistmete taga asuva peakaareni. Terasest kaitseplaadi
paksus peab olema vähemalt 2 mm, alumiiniumist kaitseplaadi paksus vähemalt
3mm. Lubatud on valmistajatehase poolt toodetud plastikkatuste kasutamine.
3.6.17.3. Pehme katusega, või ilma katuseta autodele peab olema paigaldatud terasest
turvakarkass, mille struktuur peab vastama FIA lisa J artikkel 253-3.
Vaadates punkti 3.6.11.7 ei tohiks pehme katusega või ilma katuseta autosid ju olla, milleks siis punkt 3.6.17.3.
Või on mõeldud seda, et koos metallist kaitseplaadi paigaldamisega tuleb mainitud autodele teha punktis 3.6.17.3. nõuetele vastav turvakarkass.
Eero Dulder