Erna Trophy 2005
Moderaatorid: hulkur, Arto, MM, Oliver, Moderators
- Stupiduser
- Vintsmännide AÜ
- Postitusi: 1280
- Liitunud: K Veebr 19, 2003 6:25 pm
Nonii, viimane osa Sillaehitajate seiklustest!
Remondiplatsi valime Lendorava kõrvale, lootes tekkivale sünergiale (loe: saab tööriistu laenata).
Lendorav paneb tagasilda kokku. Miskipärast ilma pidurita. Arutlevad parajasti tagasilla siseehituse üle. Kaarel arvab, et pole mõtet õli sisse valada, jookseb niikuinii kohe välja, kaabuga Letalisemees see-eest arvab, et ei ta jookse kuhugi. Võit jääb lõpuks Letalisemehele.
Võtame õlut, liftime auto üles, ratas alt ära, kammitsad ja otsapoldid küljest ära, võtame õlut. Terve vedru alla (laename E'Luca käest originaalset kruvitungrauda, kammitsavint on liiga pikk saanud, annab teist ikka kruvida), kanali peal oleks ikka palju mugavam, võtame veel õlut. Ongi kõik, mis seal ikka kirjutada!
Viskame auto liigsest sodist tühjaks. Läppari viskame kah koos alusega välja- jee, mul on sang, kustkohast kinni hoida!!!
Vaatame püssilaskmiskatset. Paar tundi on aega, vaidleme, kas magame natuke ja läheme ülesõidul viimasesse katsele sööma (Aegviidu jääb teele ette) või läheme kohe. Olen ilmselgelt opositsioonis, seega läheme kohe sööma.
IV etapp (püssilaskmine)
Totaalse tsiviilina lasen vist ühe või paar plönni mööda. Taga nurgas jääme liivarööbastesse kinni. Tagurdame ja oleme naerust kõveras, liivavall ja sellesse pressitud pantserikujutis tunduvad ülinaljakad! Kaifin täiega kinnihoidmissanga.
Enne krossietappi vaatame rada ja ronime mingi hirmkõrge mäe otsa. Tuttav koht: mingi võistluse aftersafari oli samas kohas. Konsulteerime Päkapiku Petsiga (sorry, Tuukri Petsiga). Ta on vist kogenuim rajatundja, on kunagi isegi kroseriga sama rada sõitnud.
Enne starti sõitu loeme teineteisele mantrat: "Sõidame vaikselt, võtame iisisti, sõidame vaikselt, ehk peab mõne ringi vastu, sõidame vaikselt, sõidame vaikselt".
Stardis diskuteerime vastikult reipa Lertsi poisiga teemal, kas Samurai on peaaegu sama hea kui Jimny.
"Start" ja põhjagaas!!! Ringilt tulev Niva kaob tagant! Mantra paistab ununenud olevat. Mul pohlad, mul on sang!
Sihil asume vasakult võsa murdma. Korrutan: vasakult, vasakult, veel vasakult", võsa läheb järjest tummisemaks kuni esirattad murtud puude peal õhku tõusevad. Tagurdame, paremalt ragistavad Letalisemehed oma Nivaga. Võtame kah paremale, mudaauk on möödas. Jubedat koliseb ja ratas koriseb koopas. Tagasipöördel pargime masina, lükkame ohukad peale ja hakkame auto all roomama. Iga natukese aja tagant kui üle hüpekate tuled paistma hakkavad, ronime masina alt välja (maru narr oleks saada hauakivi " Parkis auto krossiraja tagasipöörde väliskurvi"). Defekteerime, et vedru juba eelnevalt eestpoolt silda purunenud pealehe tagumine silm on purunenud ((.
Proloog:
Sõidame lindi alt läbi, uurime pealtvaatajate käest, kuidas Jänedale pääseb ja asume masinat sõidukonditsiooni saada. Seome silla suure kuuse külge ja gaasi (esialgu natuke, tõmbab veel muidu silla ettepoole ära). Kuusk kõigub, summuti hakkab miskipärast lörisema, sild ei liigu... Tõmbame kõvemini, kuusk kõigub rohkem. Umbes seitsmendal katsel (sedapuhku juba täisgaasiga), kõigub kuusk lõpuks piisavalt ja sild saab paika! Kohale jõuab fännklubi, saadame Lertsile Kairega oma kontroll-lehe.
Esimestes teeaukudes leiab sild, et talle sobib rohkem ikkagi eelnev, ratas koopas, asend.
Suuremal teel kohtume Nivat haagisele ajavate Letalisemeestega. Uurime ega nad ei saa meile järgmine päev haagist laenata. Helistab Pets ja uurib, mis juhtus ning seletab koormarihmade kasulikkusest.
Sõidame veel suuremale teele ja peame nõu. Kas jätta masin Jänedale ja järgmisel päeval järgi tulla või riskida Keilasse venida. Otsustatakse riskeerida. Mul juba suht savi, HIRMSASTI tahaks naise kõrval magada. Tõmbame Jimnyga silla paika, fikseerime vintsiga.
Sõidame kolme autoga vaikselt 60-70 km/h läbi Peningi ja Jüri Keila poole. Summuti kukub iga 10 kildi tagant alt ära (OK, tegelikult küll tuleb ühendusest lahti), mille peale tuleb kolonn seisma jätta ja auto alla kuvaldaga summutit taguma siirduda. Kui mul just pilt täiega eest hakkab minema (liikuvad põõsad, lainetav tee ja muud nägemused) leiab piloot, et tema enam sõita ei taha. Huvitaval kombel kaob rooli istudes uni ja üleväsimus kui nõiaväel! Mingi hetk venib summutit parandavast kolonnist 5 km/h kiirusega mööda Pesukotti kupee, jääb seisma ja ühineb meiega. Tolkneb ikka päris tükk aega üliaeglaselt veniva kolonni taga. Leidub ikka imelikke inimesi!
Mingi hetk saab auto alla ronimisest siiber!!! Remondin vaid enne asustatud punkte ja muid kohti, kus seadusesilmad luurata võiksid. Muutun summutikolkimises järjest osavamaks: peab juba 15 kildiseid otsi vastu. Robi noriseb hambad laiali kõrvalistmel. Kiirus tõuseb kohati juba 80-ni. Üle 70 sõites hakkab mingi haavatud kummipunn vastu autot pekslema, õnneks olen ennegi seda häält kuulnud ja ei lase ennast häirida.
Jess, Keila paistab!!!!!!!!
Statolilis komandeerin Kaire õlle järele ja ise kobin harjumusest auto alla summutile viimast lihvi andma. Kell on pool kolm. Auto paremale enam ei pööra, kõrvaltänavatel manööverdades peab paremale pööramiseks vahepeal tagurdama.
Ära tulime!!!!!!!
Kokkuvõtteks tulime alguses 11. ja mõne aja pärast langesime miskipärast 19.
Sügav kahjutunne jäi krossi ülikiire lõpu pärast
Tore oli!
Vaatamata kesisele tulemusele! Edaspidi saab minust ilmselt liikumise "Originaalid jäägu originaali rajale" tuline pooldaja ja ühtlasi suur hüüdlause "Rohkem muda originaalile" austaja...
Remondiplatsi valime Lendorava kõrvale, lootes tekkivale sünergiale (loe: saab tööriistu laenata).
Lendorav paneb tagasilda kokku. Miskipärast ilma pidurita. Arutlevad parajasti tagasilla siseehituse üle. Kaarel arvab, et pole mõtet õli sisse valada, jookseb niikuinii kohe välja, kaabuga Letalisemees see-eest arvab, et ei ta jookse kuhugi. Võit jääb lõpuks Letalisemehele.
Võtame õlut, liftime auto üles, ratas alt ära, kammitsad ja otsapoldid küljest ära, võtame õlut. Terve vedru alla (laename E'Luca käest originaalset kruvitungrauda, kammitsavint on liiga pikk saanud, annab teist ikka kruvida), kanali peal oleks ikka palju mugavam, võtame veel õlut. Ongi kõik, mis seal ikka kirjutada!
Viskame auto liigsest sodist tühjaks. Läppari viskame kah koos alusega välja- jee, mul on sang, kustkohast kinni hoida!!!
Vaatame püssilaskmiskatset. Paar tundi on aega, vaidleme, kas magame natuke ja läheme ülesõidul viimasesse katsele sööma (Aegviidu jääb teele ette) või läheme kohe. Olen ilmselgelt opositsioonis, seega läheme kohe sööma.
IV etapp (püssilaskmine)
Totaalse tsiviilina lasen vist ühe või paar plönni mööda. Taga nurgas jääme liivarööbastesse kinni. Tagurdame ja oleme naerust kõveras, liivavall ja sellesse pressitud pantserikujutis tunduvad ülinaljakad! Kaifin täiega kinnihoidmissanga.
Enne krossietappi vaatame rada ja ronime mingi hirmkõrge mäe otsa. Tuttav koht: mingi võistluse aftersafari oli samas kohas. Konsulteerime Päkapiku Petsiga (sorry, Tuukri Petsiga). Ta on vist kogenuim rajatundja, on kunagi isegi kroseriga sama rada sõitnud.
Enne starti sõitu loeme teineteisele mantrat: "Sõidame vaikselt, võtame iisisti, sõidame vaikselt, ehk peab mõne ringi vastu, sõidame vaikselt, sõidame vaikselt".
Stardis diskuteerime vastikult reipa Lertsi poisiga teemal, kas Samurai on peaaegu sama hea kui Jimny.
"Start" ja põhjagaas!!! Ringilt tulev Niva kaob tagant! Mantra paistab ununenud olevat. Mul pohlad, mul on sang!
Sihil asume vasakult võsa murdma. Korrutan: vasakult, vasakult, veel vasakult", võsa läheb järjest tummisemaks kuni esirattad murtud puude peal õhku tõusevad. Tagurdame, paremalt ragistavad Letalisemehed oma Nivaga. Võtame kah paremale, mudaauk on möödas. Jubedat koliseb ja ratas koriseb koopas. Tagasipöördel pargime masina, lükkame ohukad peale ja hakkame auto all roomama. Iga natukese aja tagant kui üle hüpekate tuled paistma hakkavad, ronime masina alt välja (maru narr oleks saada hauakivi " Parkis auto krossiraja tagasipöörde väliskurvi"). Defekteerime, et vedru juba eelnevalt eestpoolt silda purunenud pealehe tagumine silm on purunenud ((.
Proloog:
Sõidame lindi alt läbi, uurime pealtvaatajate käest, kuidas Jänedale pääseb ja asume masinat sõidukonditsiooni saada. Seome silla suure kuuse külge ja gaasi (esialgu natuke, tõmbab veel muidu silla ettepoole ära). Kuusk kõigub, summuti hakkab miskipärast lörisema, sild ei liigu... Tõmbame kõvemini, kuusk kõigub rohkem. Umbes seitsmendal katsel (sedapuhku juba täisgaasiga), kõigub kuusk lõpuks piisavalt ja sild saab paika! Kohale jõuab fännklubi, saadame Lertsile Kairega oma kontroll-lehe.
Esimestes teeaukudes leiab sild, et talle sobib rohkem ikkagi eelnev, ratas koopas, asend.
Suuremal teel kohtume Nivat haagisele ajavate Letalisemeestega. Uurime ega nad ei saa meile järgmine päev haagist laenata. Helistab Pets ja uurib, mis juhtus ning seletab koormarihmade kasulikkusest.
Sõidame veel suuremale teele ja peame nõu. Kas jätta masin Jänedale ja järgmisel päeval järgi tulla või riskida Keilasse venida. Otsustatakse riskeerida. Mul juba suht savi, HIRMSASTI tahaks naise kõrval magada. Tõmbame Jimnyga silla paika, fikseerime vintsiga.
Sõidame kolme autoga vaikselt 60-70 km/h läbi Peningi ja Jüri Keila poole. Summuti kukub iga 10 kildi tagant alt ära (OK, tegelikult küll tuleb ühendusest lahti), mille peale tuleb kolonn seisma jätta ja auto alla kuvaldaga summutit taguma siirduda. Kui mul just pilt täiega eest hakkab minema (liikuvad põõsad, lainetav tee ja muud nägemused) leiab piloot, et tema enam sõita ei taha. Huvitaval kombel kaob rooli istudes uni ja üleväsimus kui nõiaväel! Mingi hetk venib summutit parandavast kolonnist 5 km/h kiirusega mööda Pesukotti kupee, jääb seisma ja ühineb meiega. Tolkneb ikka päris tükk aega üliaeglaselt veniva kolonni taga. Leidub ikka imelikke inimesi!
Mingi hetk saab auto alla ronimisest siiber!!! Remondin vaid enne asustatud punkte ja muid kohti, kus seadusesilmad luurata võiksid. Muutun summutikolkimises järjest osavamaks: peab juba 15 kildiseid otsi vastu. Robi noriseb hambad laiali kõrvalistmel. Kiirus tõuseb kohati juba 80-ni. Üle 70 sõites hakkab mingi haavatud kummipunn vastu autot pekslema, õnneks olen ennegi seda häält kuulnud ja ei lase ennast häirida.
Jess, Keila paistab!!!!!!!!
Statolilis komandeerin Kaire õlle järele ja ise kobin harjumusest auto alla summutile viimast lihvi andma. Kell on pool kolm. Auto paremale enam ei pööra, kõrvaltänavatel manööverdades peab paremale pööramiseks vahepeal tagurdama.
Ära tulime!!!!!!!
Kokkuvõtteks tulime alguses 11. ja mõne aja pärast langesime miskipärast 19.
Sügav kahjutunne jäi krossi ülikiire lõpu pärast
Tore oli!
Vaatamata kesisele tulemusele! Edaspidi saab minust ilmselt liikumise "Originaalid jäägu originaali rajale" tuline pooldaja ja ühtlasi suur hüüdlause "Rohkem muda originaalile" austaja...
- Landy
- Typo Master 2.1
- Postitusi: 17328
- Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
- Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
- Kontakt:
Lõpuks ka Navigatsioonitehnika.ee Team'i pildid:
I Katse
http://www.lahe.net/landy/niva/galerii/ ... /index.htm
III Katse
http://www.lahe.net/landy/niva/galerii/ ... /index.htm
Lõpetamine ja muud pildid
http://www.lahe.net/landy/niva/galerii/ ... /index.htm
I Katse
http://www.lahe.net/landy/niva/galerii/ ... /index.htm
III Katse
http://www.lahe.net/landy/niva/galerii/ ... /index.htm
Lõpetamine ja muud pildid
http://www.lahe.net/landy/niva/galerii/ ... /index.htm
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
- topratohter
- Mudder
- Postitusi: 69
- Liitunud: N Aug 12, 2004 8:25 pm
- Asukoht: keset Harjumaad
- Kontakt: