ASMV 2014 turist- tulemused ja kommentaarid...

[kont7]

http://www.tlu.ee/~ekukk/ASMV2014/

Korraldajate vastused MITSU tiimi küsimustele.
On arusaadav, et peegelkaameraga on soov teha kunstipäraseid fotosid. Paraku sellel üritusel ei hinnata fotode silmailu, vaid hindajaks on arvuti oma olematu ilumeele ja tundetute ning täpsete reeglitega. Ausõna, arvuti ei hinda fotode sarnasust ega kompositsiooni ilu. Fotod peavad olema teravad, ilma moonutusteta (näiteks nurga alt pildistatuna), pildistatud võimalikult ligidalt ning QR kood peab olema tervikuna kaadris.

Teie kaameral oli ees EF-S 18-55 objektiiv. Vaadates fotode tehnilisi andmeid, on fotosid, mis on tehtud fookuskaugusega (ZOOM) 18mm ja on fotosid, mis on tehtud fookuskaugusega 55mm ning tegemist ei ole üksikjuhuga. Ei ole tegemist juhusliku objektiivi "keeramisega" vaid sihiliku ZOOM'misega, mis läheb vastuollu juhendiga.

Korraldaja poolne soovitus: enne pildistamist keerata objektiivi ZOOM rõngast päripäeva lõpuni, numbrile 18 ning kadreerimiseks liikuda ise edasi-tagasi, kui vaja. Eeldus on see, et ollakse ise tähisele võimalikult lähedal.

Juhendis on ZOOM kasutamisest terve punkt. Palume tagasisidet, milline osa sealt on arusaamatu, et juhendit parandada.

Märkus "sobimatu suunarada" tuleb antud juhul sellest, et raja reeglipäraste läbimise kontrolli käigus praagiti ZOOM kasutamise tõttu välja kõik "joonorienteerumise" punktid peale ühe. Kuna ühe arvesse läinud punktiga ei saa määrustepärast "joonorienteerumise" tulemust, siis on lisatud selline märkus, selgitamaks, et tegemist on küll "joonorienteerumise" punktiga, aga arvesse see ei lähe.

Täpselt samal põhjusel ei ole ka "valik" lisakatse tulemust. Tingimuseks on, et peab olema läbitud kõik 5 punkti, aga ZOOM reegli rikkumise tõttu jäi korrektselt alles vaid üks (number 17) ja seda on vähe.

[margus11]

Väga tasavägine võistlus!

[tphnd]

Minu Rohutirtsul õnnestus katkestada, 23 punkti sai võetud ja siis jäi alles ainult 3 ja 4 käik, üritasin küll olemasolevad punktid finisisse viia aga tekkis kahtlus ka siduri kohta ning kerrasin otsa kodupoole, vedas ilusti garaazini, tegin autole pai ja lasen tal pisut puhata .
Rada oli vägev, joonorienteerumise kurikuulus laskumine oli väga ohtlik ja jääb pikalt meelde, tulin sealt külgees alla, punkt 21 paras turnimine kuid tipus oli vaade vägev. Rajameistrile au ja kiitus.

stardis polnud muidugi ühtegi "linnamaasturit" ja ma ei kujuta ette kuidas CRV- ga oleks võimalik rada läbida, isegi siis kui kaardilugeja 10km jookseks aga nagu näha Golfi müstilisest tulemusest siis ma olen ise lihtsalt saamatu

[mihkelmihkel]

4FUN meeskonna debüüt tehtud!

Nüüd on küll kuradile sõrm antud ja tõenäoliselt lähiaja kõik vabad finatsid liiguvad auto arendamise ja järgmiste ürituse alla

Sõitsime siis tõstmata ja 29-tollise rehviga Grand Cherokee ZJ-ga, mis ilmselgelt vajab ikka veel järeleaitamist.

Hommik algas siis natuke konarlikult. Pool meeskonda olid pohmakas ja paar tundi maganud Muuseumi eest saime stardi koordinaadid ja hakkasime neid OZIsse sisestama. Aga kohe mingi jama. Ilusti Sillamäe kaart lahti ja punkt sisse, aga millegipärast tahtis koguaeg selle stock World mapi peale ümber lülitada. No ei saanud aru, mis jama. Lõpuks panime ühe tomtom'i sisse koordinaadid ja saime endam-vähem suuna kätte.

Rada, mis starti viis oli päris tugevalt rööpasse sõidetud ja kõvaks jäätunud. Ragistasime seal natukene mööda rööbast ja kolaki sumps lahti ja ilge lörin järgi. Kuna mul oligi summuti kinnitus natukene kahtlase väärtusega, siis väga suure üllatusena ei tulnud. Aga juba enne starti auto alla ronimine võttis natuke motti maha. Aga see sai uuesti ära kinnitatud ja ettevaatlikult jõudsime ka stardialasse. Kohe esimene järeldus - auto on liiga madal ja maa liiga kõva, et rööpas sõita. Peab rööpast ikka väljas sõitma.

Punktilehe saime kätte ja punkte sisestades saime lõpuks aru ka, mis probleem OZI-l oli. Nimelt meil olid aluskaardid ainult selles Kuremäe ja Sillamäe piirkonnas, mis kodulehel üleval olid. Aga enamik punkte olid sellest alast tublisti läänepool ja sinna meil kaarti polnud. Eeltöö oli tegemata, kuna me eeldasime, et võistlus toimub nendel aladel, mille kohta olid kodulehel kaardid.

Uue aluskaardi genereerimisega oli ka erinevaid tõrkeid ja punktide sisestamine Androidi tahvliga võttis meeletult aega. Nii me siis tiksusime seal stardialal üle tunni aja (isegi korraldajad panid enne meid minema ). Lõpuks siis mingi kahtlase väärtusega street map all ja punktid sisestatud, saime aru, et kaardi järgi oleme me keset järve

Aga saime liikuma esimeste punktide poole. Fotograaf oli õhinas, sai lõpuks liikuma ja juba teise punkti juurde joostes pani hooga vette. Põlvili sisse ja koos telefoniga käpuli vette Õnneks vahetusjalanõusid oli meil piisavalt kaasas ja telefon oli ka veekindel.

Niimoodi me siis vaikselt ja võrdlemisi ettevaatlikult liikusime, üritades mitte teiste sügavates rööbastes sõita (et uuesti summutit remontima ei peaks). Kohtla-Nõmme ümbruse punktid saime ilusti kõik kätte (igalepoole küll autoga täitsa lähedale ei roninud). Tegime kohvikus ka testi ja väga lahe punkt oli seal muuseumi tuhamäe otsas, Sinna oli mõnus ronida. Igatahes hoog oli sees ja tuju oli kõigil üleval jälle

Edasi valisime siis joonorienteerumise. Ja see rada oli ikka meie kõigi jaoks midagi täiesti erakordset. Väga karm rada oli meie "madala" masina jaoks. Kohe pärast stardi seal liinide all jäime mingite roigaste otsa kinni. Need sai õnneks ilusti kõhu alt kätte aga paar meetrit edasi suuremat palki ületades oli jälle kolks ja lörin järgi. Selge - keset rada kuskile kõrvale ka keerata ei olnud, kiirelt summutit kinnitama. Mingi lätlaste G-klass ei võtnud hoogugi maha, ragistas ümber auto läbi võsa meist mööda Me vahtisime suu lahti järgi

Summuti jälle tagasi all ning edasi! Vahepeal otsisime laiemaid kohti, et taganttulijaid mööda lasta. Ühe kurvi panime kohe mööda ka. See kust läks järsk vasakpööre mäest alla ja lõppes järvega. Jälgede järgi me polnud esimesed kes seal ringi olid keeranud Ja siis me jõudsime nende mägedeni. Vot see oli ikka väga jõhker meie jaoks. Mäeharjadel käis käigukastitala suht reeglina raginaga mööda maad. Kõik tõusud sai ilusti võetud (LSD tagasillas teeb ikka head tööd), aga laskumised olid mõned ikka päris hea adrenaliinisüstiga. Eriti üks, mis oli väikese paremkurviga ja kaldus ka paremale. Seal tahtis ikka jubedalt perse risti kiskuda. Kaardilugeja pidi püksi tegema, sest tema nurk ikka liikus suure hooga kasevõpsiku suunas. Tundega piduriga mängides suutsin ikka sõidusuuna sirgena hoida, aga kiirus oli ikka päris mehine.

Kuna see rada oli meie jaoks juba päris karm ja aega ka omajagu kulunud, siis ei hakanud sinna punaste hüümärkidega trajektoorile minema ja valisime selle alternatiivraja. Täitsa huvitab, et mis seal oli. Oli seal üldse midagi keerulist või oli maa nii kõva, et probleemi polnud. Üks WJ Grand igatahes läks sealt kaudu, mis tundus ka tehasekõrgusega.

Teist ringi sealt liinide alt sõites läksime välja ja viskasime selle suure palgi tee pealt minema, et uuesti sumpsi ära ei kaotaks. Siis aga jõudis meile järgi see Golf. Need vennad ragistasid ka ikka meeletu kiirusega ning laiema koha peal lasime ka nemad mööda. Meeskonna nimi võis olla 2WD, aga sellel Golfil vedasid küll kõik 4 ratast ja päris kõrge oli ta ka.

Siis kui juba tundus, et hakkab rada ka lõpuks otsa saama jõudsime sinna veetakistusteni. Kuna pole selle autoga (või siis tegelikult üldse kunagi) sellistest veekogusest varem läbi sõitnud ning autol originaal kastituulutus ja mootori õhuvõtt, siis jäime ikka hetkeks kõhklema. Käisime kummikuga mõõtmas, otsustasime ikka, et tagasi ei pööra ja surume läbi. Esimene takistus läks ilusti ja jõudsime ka sinna eelviimase punktini, aga ees laiutas veel suurem jääkamakatega järv. Seda enam ei kannatanud kummikuga mõõta ka, kuna vesi tahtis juba üle kummiku ääre tulla. Natuke kõhe oli, aga siis jõudsid mingid lätlased meile järgi ja need olid küll väga ülbed ja kärsitud. Mis seal ikka, hooga läbi. Läbisaime küll aga piduripedaal läks jube pehmeks. Selge - piduritoru enne tagasilda katki murdunud. See jääsupp oli ikka natuke karm.

Võtsime viimase punkti ära ja jäime autot remontima. Oli vaja leke kinni saada ja siis loodetavasti esipiduridki mingil määral tööle saada. Seda originaal terastoru ikka näpitsatega kokku ei pigista ning otsa tagasi väänamine ka tulemust ei andnud. Ilma rõhuta jäi küll hoidma aga rõhu all lasi ikka surtsu välja. Sai siis murtud ots noaga lahti natuke kangutatud ja kruvi ette keeratud. See lõpuks jäi pidama, aga kuna vedelikupotsik oli tühjaks saanud ja õhk oli igalpool sees, siis väga ei võtnud ka esimene pidur. Liikusime vaikselt muuseumi juurde ja plaanisimine juba kodupoole minekut, sest ilma piduriteta kuskil mägedes ukerdada on ikka kergeltöeldes ohtlik. Käsipidurist ka suurt kasu polnud, need pisikesed kulunud klotsid trumli sees küll seda autot väga kõvasti kinni ei hoidnud.

Sai siis ka Imre'le helistatud, kes andis meile kohe uue motivatsiooni, et kurat nii väikese asja pärast küll katkestama ei pea. Sebime vedelikku peale ja saab jälle sõitma. Samal ajal saime ka ühe kohaliku mööduja peatatud ja küsisime talt pidurivedelikku. Sõbralik mees läks koju järgi ja 10 minutiga oli meil jälle piisavalt vedelikku. Esimestest liinidest tuli õhk ka üsna ilusti välja, pedaal sai tihke ja pidur täitsa võttis.

Jätsime oma katkestamise mõtted sinnapaika ja panime Oru poole ajama. Suur ports punkte, mis jäid Kohtla-Nõmmelt lääne poole, jätsime võtmata kuna aeg surus juba peale. Oru rabas oli päris põnev vaatepilt mingi venelaste MAN, kes oli oma haagise ära uputanud. Miks need mehed seal olid ja kui kaua nad juba seal olnud olid, seda ma ei tea. Aga täitsa huvitaks, kui keegi teab. Oru rabas liikusime kuigipalju autoga ja tegime ka natuke suuremaid jalgsimatkasid üle nende jäätunud järvede. Kohati raksus see jää ikka päris hirmuäratavalt. Huvitav kui sügav vesi seal tegelikult ka oli?

Aga sulailma korral oleks küll kummipaati vaja olnud, et neid keset järve punkte võtta. Üle jää nägime ka seda rohelist G-klassi, mis oli ninapidi järve sõitnud. Kuidas ja miks nad sinna said, tahaks küll teada Kuna me tolle lõigu peal olime jalgsi ja auto oli üsna kaugel, siis ei osanud appi ka minna millegagi. Aga seal pimedas liikumine oli ka omaette lahe elamus. Igalpool ukerdasid ringi korralikult valgustatud masinad. Meie kõige võimsam valgusallikas oli roheline laser Aga enda autole korralikud lisatuled on kindlasti esimeste asjade seas järjekorras.

Mõned punktid jätsime võtmata ja kuna aeg surus juba takka, siis panime finiši suunas minema. Sirgalas korjasime veel ühe punkti, mis teepeale jäi aga rohkemaks aega ei jäänud. Meeldis mulle ka korraldajate sadistlik huumor, et ka starti ja finishisse pääsemiseks ei läinud sirge kruusatee vaid ikka pidi natuke ukerdama. Aga jõudsime õnnelikult lõpuni ja napilt alla 12 tunni.

Kokkuvõttes oli ülimalt elamusterohke päev ja arvestades tehnilisi probleeme võib ka tulemusega rahule jääda. See kõige läänepoolsem grupp punkte jäi küll võtmata, aga sinna on alati võimalus ka mõnikord niisama uudistama minna, sest Rakverest on sinna ainult kiviga visata.

[sportlane50]

Rajameistrile tõesti au ja kiitus! Suured tänud!

Meie esimene ASMV on lõppenud.
Oma sõiduga olime ise rahul ja tundsime asjast rõõmu. Aega oli piisavalt antud, aga enne viimase "punktide pesani" jõudmist meil erinevad GPS süsteemid rääkisid teineteisele vastu ning leidsime end taas raudtee ja turbaraba kandist, kust meil mõnda aega välja ei õnnestunud saada. Mitsu tiimil jäi tegelikult ainult neli kõige viimast punkti võtmata (viimased tunnid läksid raisku, sest Apsi kaart oli aegunud ja reaalsus ei vastanud absoluutselt kaardil paistvale). Finišis tore vastuvõtu onu teatas, et meie tehtud pildid ei lähe arvesse, sest polnud kinni pidanud sellest suumimise keelu korraldusest. Objektiivi ei vahetanud, aga kuna pildistajaid oli kokku neli, siis objektiivi paigal ei õnnestunud hoida millegipärast... mis ühest kõrvast sisse see teisest välja Kuigi ise pilte vaadates paistsid need meie silma jaoks küll kõik väga sarnased ja see jättis natuke mõru maitse päeva lõpule. Palun kelleltki kommentaari kuidas on siis korrektne pildistada? Pildistamise vahemik oli antud ju 0,5-1m ja isegi kui objektiivi ei näpi, siis pilt jääb veidi teistsugune ka siis, kui ma nüüd järgmises punktis olen 0,5 m kauguse asemel 1 m kaugusel ju? Müstika meie jaoks.
Mis mõttes joonorienteerumise ühel punktil sobimatu suunarada? Kõik tegime nii nagu öeldud oli ju? Joonorienteerumise kaardil oli suund roheliste joontega ka peale kantud ja kui meile mingi sõiduk vastu sõitis, oli terve meeskond täiesti kindel, et meie liigume siiski õiges suunas. Sai ka kontrollitud. Miks meie tiim ühtegi punkti ei valikus ega joonorienteerumises ei saanud (selle läbimise kiiruse arvestuses vms)?

Pika ja kõrge autoga oli kohati väga kitsas ukerdada, aga sai ilusti hakkama, sõitsime osavõtu mitte võidu pärast. Vasakpoolse küljelaiendi võtsime igaks juhuks ise küljest ära, krt selliseid pole saada kuskilt väga ja oli kuskil mütates kahtlaselt servast lahti tulnud... Ennetasime suuremaid kahjusid
Nädal varem täis naelutatud rehvidega oli väga hea sõita, pigem sai ise otsitud törts libedamaid kohti kus külg ees kulgeda.

Üldmulje väga hea ja kindlasti tuleme Šultsi üritusele järgmisel aastal tagasi.

PS! Saime ka ühe uue inimese offroadi pisikuga nakatatud.




Meie täname!

[AhhsaMait]

Rajameistrite ülistamine on siin täiesti omal kohal ja liitume meiegi kõikide teistega.

Oleme oma tulemusega vägagi rahul, arvestades et, sõitsime sealkandis esimest korda ja rajameistritel oli nii mõnigi riugas varuks. Punktide tahvlisse ajamisega läks oodatust kauem aega, sest eelnevalt mõeldud variant ei töödanud ja pidime lennu pealt uue mooduse leidma. Kokkuvõttes läks selle peale ligi tund. Edasi läks asi juba libedamalt, mõne kohapeal päris libedalt. Mõte oli, et sõidame oma sõitu ja püüame autoga ikka punktidele ligi saada, mis enam-vähem ka õnnestus. Kahel korral õnnestus ka oma lolluse tõttu vints välja vedada.
Kohviku punktis läks vähe nihu, kuna seal pidi pildistama kahte QR koodi, aga meie tegime ainult ühe. Hiljem tuli korraldajalt sõnum, et lasevad selle pildi ära teha, aga selleks tuleb vahepeal finišisse sõita. Käisime seal ka vahepeal ja metsa tagasi.
Kokkuvõtteks igati meeldiv ja sisukas päev. Opel tegi oma tööd korralikult ja lõpuni. Aega mahtusime ilusasti, jäi veel tunnike ülegi. Kärsituid lätlasi nägime ka.

team
Truuperid

[andrusr]

Ritsu tänab nädalavahetuse eest...oli meeldiv, aga tehke järgmine kord autoga koos punkti pildistamist. Jääb mälestus endale ja kummaritega võidujooks ära. Peale väikest remonti oli ülejäänud puhas sõidurõõm.

Väike video ka:

http://www.youtube.com/watch?v=cviqO1OM ... MIj_0UcL0A

Järgmine aasta jälle

[aadukesekene]

Kiitused rajamestritele ka siitpoolt.

Meie meeskond jäi üritusega väga rahule. Tulemus ei olnud päris see, kuhu arvasime, et jõuame.

Nimelt ei funktsioneerinud meie kaameral kell üldse, mistõttu joonorienteerumise ja lisakatsete eest boonuspunkte ei saanud.

Hommikut alustasime vilkurite saatel. Peale viisakusi sooviti meile head võistlust ja sealt edasi oli kõik okei.
Nõmme ümber saime punktid suhteliselt kiiresti kätte ja enne kella 10-t olime joonorienteerumisel. Siinkohal mainin ära, et kohviku koordinaadid olid antud samad, mis joonorienteerumise stardil. Joonorienteerumine läks ilma suuremate viperusteta. Kordamööda ühe Cherokeel liikuva meeskonnaga seal seiklesime. Teiste poolt mainitud laskumised/tõusud olid meil täiesti head, kuna ei olnud autosid veel üle käinud. Kõige põnevam oli joonorienteerumise lõpp, kus saime korralikult jääd lõhkuda, õnneks auto kahjustusi ei saanud ja liiklemine jätkus. Kohvikus saime aru, et üks punkt jäi GPS-i sisestamata ja pidime veel korra nõmme lähedal metsa minema, punkt asus joonorienteerumise raja kõrval ja seal lasime enda lõbuks ka vintsi välja, nimelt ei olnud keegi autoga antud punkti võtnud ja kuna punkti ümber tundus ahvatlevalt pehme sõitsime sinna punktile ligi. Kaks punkti jäi karjääris võtmata, kuna kartsime, et Orul läheb väärtuslikku aega rohkem vaja. Õnneks see Oru tagune "kodurada" ja seal saime kiiresti hakkama, kuni enne üht risti enam seisma ei saanud. Kiire inspektsioon, piduritoru puruks ja nii nõmeda koha pealt, et pimedaks ei andnud olemasolevate vahenditega seda teha. Selge, lõpp ilma piduriteta.

Enne sirgalat saime veel paarist "lombist" läbi sõita ja kõik kulges ilusti, kuni jõudsime "maasikateni". Jumal tänatud, et see kõik jääs oli. Oleme selle lõigu peal 6h kunagi istunud, sest erinevatel autodel said otsa erinevad sõitmiseks vajalikud osad. Enne suuremat auku soovis üks vastasmeeskond meile jõudud ja nendest edasi saime ca 100 meetrit. Siis lohistasime ennast ca 30 meetrit vintsi abiga kõhu peal ja ülejäänud lõik oli juba läbitav.

Lõpetuseks teaser kah, pikem seiklus jooksva pildi näol millalgi hiljem, kui kogu materjal kokku on sobitatud.


https://www.youtube.com/watch?v=JzvYpbH69B8

Teaserist sai video.

https://www.youtube.com/watch?v=VPeFw8VAtfQ

Tervitustega,
Tiim Oblää

[vauca]

Tänud meeldiva raja ja meeldejääva ürituse poolt.
Kuna meil oli alles esimene TUR sõit ja üritasime hakkama saada tavalise tahvli ja jumal teab mis navi programmiga, siis oli ekslemist ja seiklemist rohkem kui ootasime, aga saime oluliselt targemaks ja kamaluga kogemusi.
Tänud veelkord ja kindlasti kohtumiseni järgmisel aastal.

Tiim "Mudapuur"

[siim76]

Tiim-Oblää meenutus ASMV ´14 päevast.

https://www.youtube.com/watch?v=VPeFw8V ... e=youtu.be

[helar]

Ai kurja kuidas ma kadestan seiklejaid kes esmakordselt ASMV turistist osa võtavad. Need tõusud ja laskumised annavad esmakordselt ikka korraliku adreka laksu. Meil õnnestus samades kohtades autos sõidu pealt hommikusööki süüa.

aga.

Hommikul piilusin golfi alla, tagumine sild lohises niisama kaasa- oli tõesti 2wd. Vaadates tulemust siis kaardilugejal oli raudselt 4WD ja kõik sillad lukus ning hommikuks kummikud auklikuks kulunud

Rajameistrid olid väga hea materjali kokku keetnud aga Ilmataat lasi külma peeru ja kahjuks oli nii nagu oli.
Seetõttu autoga osadesse veepunktidesse sõita ei julgenud. Kui läbi jää ,siis ilge kepp 3 tonnist lc d sealt kätte saada.

Raba algul kartsime. Aga oli külmaga muutunud suht kiirteeks . Kuni KP 50 meid 5m enne neelas. 2 vintsiga autot kätte ei saanud.
Veniv köis tegi triki sekundiga. Siinkohal Tänud Kodutule, kes võistluse korraks katkestas ja meile appi tuli ! Ja Imre le muidugi kah ,kes eemalt nägi kreenis autot ja meie lc lõpuks veniva köiega pinnale aitas!

Peale raba oli vaja edasi liikuda Viivikonna poole. Mõtlesin, et peaks otse kah saama. Lõppes see otse sellega, et LC ei mahtunud enam puude vahele ära. Peale vaevalist ringi keeramist liikus meile vastu mingi suur kole mürisev asi. Peale möödumist tuvastasime Gazooni. Selge -olime sattunud kogemata võistlusrajale. Me oleks tegelt tahtnud näha mismoodi se veokas puude vahelt läbi mahtus. Ilmselt siiski mahtus - järelikult oli raieluba olemas

Üks punkt jäi võtmata. 47. Rada sinna oli üsna "ilus". Aga finisi aeg surus peale. ca 15 mintsa enne aega jõudsime finisisse.

Aga eelkirjutajale infoks niipalju: Rajameistrid teevadki vahest tillikaid.
Me ka ootasime Kohtla Nõmme hostelis läbi akna , kuum teetass käes, kuna kuuris tuled põlema pannakse ja briifing hakkab. Tutkit !
Aga meil oli igatahes kole vahva! Ka tehnika ei vedanud alt , aint vool sai vahepeal suts otsa. Ja IT jukerdas. Ju seepärast ,et ma üle pika aja kaarti lugesin

tiim
MetsikLilleke

[Oliver]

Palun kõigi tähelepanu!

Palun võtta minuga ühendust kõigil, kes nägid pealt ebanormaalset tegevust Viivikonna lähedal, raudtee ääres, laadimisjaama värava juures (koordinaadid: 59 20 08; 27 39 53)

Palun foorumis seda mitte kommenteerida, vaid helistada 5298918. Igasugune informatsioon on hädavajalik.

[sportlane50]

Sain ka ühe tükiga hakkama, pisikest kokkuvõtet meie sõidust ja vaatest saab näha siin:

https://www.youtube.com/watch?v=8zvEMZ8t8ng

[mihkelmihkel]

Meie meeskonna videolõik: http://youtu.be/irCnPCf9cCg

Kuna Youtube piirab videode vaatamist taustamuusika pärast, siis lisan ka alternatiivlingi: http://www.team4fun.ee/video/team-4fun- ... de-seiklus


Tõstan siia üles veel mõned küsimused, millele huvitaks väga vastused:

Mis seal joonorienteerumise punaste hüümärkidega koha peal oli? Kellelgi pilte või videot? Oli seal ülse midagi hirmuäratavat?

Mida see punane MAN seal rabas tegi? Keegi suhtles nendega?

Kui sügavad need Oru turbajärved on? Ehk siis kui sügavale läbi jää oleks kukkunud?

Kas rohelise G-klassi meeskond kommenteerib ka kuidas nad ninapidi sinna järve sattusid?

Ja kas Viivikonnas oli üks auto teisele tagant sisse sõitnud või oli lihtsalt üks lömmis tagaosaga masin teeääres?

[Landy]

Punane MaN koos haagisega oli vene võsitkondade tehnilise abi auto. Mida ta rabas tegi, seda ei tea.