Kümme käsku, ehk loe enne, kui metsa lähed.

Asjakohane info huvitavast tootest või vahendist, mida netiavarustest leidsite. Samuti aga kontaktid ja viited a'la treialile, keevitajale ja asjalikele töömeestele, kelle abi ka teistel siis lihtne leida oleks.

Moderaatorid: jr, Landy, boob, Moderators

Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 15385
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Kümme käsku, ehk loe enne, kui metsa lähed.

PostitusPostitas Landy » P Apr 10, 2011 10:35 pm

Meile meeldib olla looduses. Meile meeldib teha lõket, vaadata voolavat vett ja pilvi. Nautida linnulaulu ja merelaineid ning avastada ilusaid paiku. TIHTI KÄIME LOODUSES AUTOGA.
Kord avastatud kaunid kohad jäävad sageli üksnes MEIE saladuseks, teinekord jagame neid sõpradega, mõnikord märkame, et keegi peale meie käib seal veel. AUTOGA.

Meie meelispaigad, kus käime istumas, mõtlemas, puhkamas, ei ole ainult meie omad. Tegelikult oleme me külas. LOODUSEL JA SELLE ASUKATEL. Ütlevad ju targadki, et lärma linnas, kui tahad, aga metsas ole vakka, sest seal oled ju külaline. Parem kuulata, nuusuta, naudi.

Eesti on võrratu paik elamiseks. Naabermaadega võrreldes on siin erakordne looduslik mitmekesisus; enamuse maailmaga võrreldes veel üks suur eelis: tervelt neli aastaaega ja väga vahelduv ilmastik. Igav ei hakka igatahes. Seda väärtust hoidkem endale, lastele, loodusele. Ja osakem märgata ning tõepoolest ka näha; taibakem hoida, mis meil on, ja sealjuures ka tõepoolest mõista iga meie liigutuse olulisust. Meile ju meeldib olla looduses ning tulla armsaks saanud paikadesse peagi tagasi.

Kümme käsku autoga looduses liiklejaile

1. Prügikast on autos. See käsk kehtib ju ka suurtel teedel või kus iganes. Tankla on selline koht, kus autosse kogutud sodi ja allesjäänud raha vahetatakse bensiini vastu.

[Tegelikult on selle käsu sisu (ja laias plaanis kogu edaspidine juttki) iseenesestmõistetav ja “lastetoa” või küpse maailmavaate küsimus, aga siin ja allpool on see nüüd kokkuvõtlikult kirja pandud. Siinkohal loe edasise sissejuhatuseks punkti 10.]

2. Mitte ainult liikluseeskiri vaid ka Sinu kaine mõistus hoidku Sind sõitmast väljaspool teid. Tee on mõistlikult arutledes selline koht, kus sõiduautoga mõõtmetelt võrdne või suurem liiklusvahend juba enne Sind korduvalt ja põhjendatult liikunud on (mitte segi ajada põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatavate maadega ning tee mõistet andestamatult valesti käsitlenud liiklejate jälgedega). Uute teede rajamine jäägu teedeehitajatele. Kui teelt mahasõitmine on möödapääsmatu, siis tee seda nii, et Sinu autost taastumatuid jälgi maha ei jääks. Rohi ja puhmad tõusevad üles paari päevaga, sügavad mudased rööpad kaovad aasta-kahega, mahasõidetud puu jääbki maha. Niisama kaua püsigu armid Sinu hinges.

3. Kui autoga veekogu läbimine on möödapääsmatu, siis püüa seda teha teelt välja sõitmata (selleks ettenähtud kohas) ning vali selleks selline sõiduk, kust ei leki õli, kütust ega muid mürgiseid ning muidu ebameeldivaid aineid. Kala ja kiil, vähk ja kõrkjas tahavad ka elada. Muide, kummisaabas ja muu jalats ei jäta vette jälgi. Mine parem jala. Autoga koolmekohta läbides järgi võimalikult täpselt varem sissesõidetud jälgi. Sedasi tekitad veeasukaile vähem kahju.

4. Kui õnnetul kombel juhtub, et vigastad puid, siis palu neilt kohe andeks (keeleoskuses pole küsimus – taimed mõistavad kõiki keeli). Kui suure häda sunnil otsustad seadusi rikkuda ja langetada puu, siis enne räägi temaga ja küsi luba. Lepalt saad loa lihtsamalt, tammelt ei tasu küsidagi (aupaklik kummardus ehk vabandab lolli küsimuse välja). Kui loata raiud, kisud endale õnnetuse kaela. Viga saanud puud ei ole ilus jätta nii nagu ta langes. Kui juba oled langetanud, siis laasi ja järka ka parajateks juppideks ning lao riita. Nii annad metsale mõista, et Sa pead temast lugu. Ka lillede peale peaks mõtlema. Paljud suvelilled ei pane tallamist väga pahaks, aga on selliseid, kes ei andesta. Näiteks orhideed ehk käpalised. Nemad on enne esimest õitsemist aastakümneid maa sees oma korda oodanud. Nad on vanemad kui Sinu auto. Usu, nad ei ole seal oodanud selleks, et neil otsas trambitaks. Need kaunitarid ei andesta. Vähesõidetud metsateedele ei pea tingimata autoga trügima.

5. Sul lubatakse valida, ja kui langetad targa otsuse, saad metshaldjailt, näkkidelt või pokudelt kiita. Mõtlema peab korda kolm, et õige oleks kolmas. Kui vintsitrossi pidemeks on valida vana jäme känd ja täies elujõus puu, siis vali elutu. Kui valikus on sõnajalgadesse ja samblikku kasvanud kivi ning suur jäme puu (kelle tüve kaitsed kaitsevööga), siis vali puu, sest sõnajalad kividel on tihtipeale haruldastest liikidest ning sellele kivile kinnitumiseks kulus neil aastasadu. Kui puu ei püsi piisavalt kindlalt maas, siis katkesta vintsimine kohe. Enne, kui puukese jaoks on liiga hilja. Pehmel pinnasel kasvavate väikeste puude juurestik on toeks vaid siis, kui lööd näiteks raudkangi täies pikkuses poolviltu puu taha ja kinnitad vintsitrossi hästi maapinna lähedale. Inimesele on antud mõistus. Seda kasutades avastad teinekord, et oled geenius. Avasta seda sagedamini.

6. Ära muuda maastikku. Kui pead ehitama silla või muul moel maastikku muutma, siis sea ümbrus enda järel samasse korda, nagu see oli enne Sind. Ei tea Sina ega keegi teine päris täpselt, miks on asjad just nii nagu nad on. Parem hoidu riskidest ja ära võta vastutust ümberkorralduste eest enese kanda. Ükskord tahtnud keegi Siberi jõgesid teistpidi voolama panna. Õnneks jäi see mõte katki.

7. Ettevaatust, lapsed! Suvi on linnu- ja loomalaste kasvamise aeg. Ole tähelepanelik ja arvesta, et äsja iseseisvasse ellu astunud noored ei oska lähenevas autos näha mingit ohtu. Mida teab imik ekskavaatorist! Vastutus on meie, sest meie mõtlesime välja autod ja maanteed. Hoia kiirus suurtel teedel alla 80 km/h. Siis jõuavad linnud-loomad enamasti teelt pageda. Põllu- ja metsateedel väldid mõrvu, kui sõidad alla 50 km/h.

8. Hämarikus ja öösel hoia pilk teeservadel. Kui sõidad kiiremaid lõike siledatel teedel, siis pea silmas pigem teeservi kui teed ennast. Hämarikus on metsloomad liikvel ja võivad ootamatult teele astuda. Autotulede valguses on nende silmad teeäärses padrikus hästi märgatavad. Kui kaugel ees ületab teed metsloom, siis tõenäoliselt järgneb ühele veel mitu. Ole tähelepanelik! Ehmatuse korral kargavad maantee ületanud loomad sageli teele tagasi, sest see on nende jaoks juba käidud, seega ohutuim rada. Ära anna signaali ega vajuta äkitselt gaasi. Las lähevad rahus. Kui teele satub jänes, siis võta kiirus maha ja lülita kaugtuled ümber lähituledeks. Muidu ei saa jänes autotulede valgusvihust välja hüpata (tema silmad on pea külgedel ja tuled pimestavad teda kohe kui ta üritab kõrvale karata). Ole hooliv ka väikeimetajate (siilid jt.) ning konnade ja madude suhtes. Tulede valguses on nad hästi nähtavad. Sinu eelis nende ees on ainult suurus. Elude väärtus maa ja taeva vahel on kõigil võrdne.

9. Austa ligimest, tema omandit ja mõtteviisi. Kui maaomanik on oma maid läbiva eratee sulgenud, siis ära pressi jõuga, vaid palu peremehelt luba tema territooriumi läbimiseks. Pearu moodi olek on mõnele elamise ja liikumise viis. Jäägu siis talle see rõem olla omal moal see, kes ta on. Ära otsi konflikte, mis Sinu olemise mõnu rikuksid ja ligimese elamise ilu segaksid. Üldkasutatavate teede kaardiatlasele kantud teid ei tohiks ükski maaomanik lõplikult sulgeda. Teedel olevad väravad, mida saab avada, on iseenesest mõistetavalt vaja enda järel ka sulgeda.

10. Kui näed viga, siis paranda ära. Inimese tehtud vead paistavad looduses kaugele välja. Liigikaaslaste tehtud apsude klaarimine jäägu liigisiseseks asjaks. Et ei peaks looduse ees oma liigilist kuuluvust häbenema. Vaata veelkord läbi eelnevad üheksa käsku. Võib-olla saad osa kurjast ära hoida juba eos. Õige sõna õiges kohas ja õigel hetkel võib parandada paljugi.

PS. (10’). Lihtsalt meeldetuletuseks: tuli on hea ainult siis, kui teda kindlalt talitsetakse (nagu metsik ratsu). Piisab vaid lasta lõkkel korraks ülekäte minna ja enam ta niisama lihtsalt ei alistu. Kaval tuli saadab mõnikord välja terve rügemendi dessantsädemeid, kes üritavad ootamatult Su selja taga oma väge näidata. Tule taltsutamisel juhtigu Sinu karmi kätt aupaklik suhtumine suurtesse jõududesse.
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 landy@4x4.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi ja MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

Mine “Sisukad”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline