Zil 131 vints tuli varuosadoonoriga kaasa, mis sai ammu soetatud. Vintsi seisukorrast polnud halli aimugi, kuid välisilme ei olnud paljutõotav. Vintsi lülitushoob puudus ja lülitusmuhvi vahele oli seibe topitud, et muhv sees püsiks. Välise vaatluse põhjal võis eeldada, et keegi polnud seda muhvi ka viimased 100 aastat vähemalt liigutanud. Vintsi autost eemaldamise järel hakkas entusiasm raugema, sest muhv oli kapitaalselt kinni roostetanud võllile. Sai raskerelvastus välja otsitud meislite, kiilude ja erinevate haamrite näol. Sai erinevates poosides uhmerdatud mõned tunnid koos vägisõnade ja depressioonihoogudega. Lõpuks sai asi mingi millimeetri ehk liikuma ja jõudis kohale, et sellises tempos jätkates saaks ehk jõuludeks muhvi maha. Kuna mingitel hetkedel on mul ka mõistuse kohapealt ka säravaimaid hetki, siis sai tulega raiska kõrvetama hakatud. Mõjus hästi ja sai liikuma. Muu demonteerimine taastas usu imedesse, päkapikkudesse ja sai tõdetud, et vintsi pronksist hammasratas nägi välja nagu uus kui mitte arvestada seda koledat körti, mis oli mõeldud seda kupatust seest määrima. Seda ollust on raske kirjeldada, kuid see määris kõik endaga kokkupuutuva. Teine pool päevast kulus selle asja väljapesemisele bensiiniga, mis seda natukenegi lahustas. Vintsi mehhaanika osa oli veatus korras, kuid sama ei saanud öelda laagrite ja tihendite kohta. Sai tellitud uued laagrid ja sain veel " Made in Ussr" kirjadega laagrid vintsi sisse. Simmerlingid ka saadaval peale ühe, mille lõpuks leidsin Pirni uulitsa autopoest ja suure hirmuga sai teine tagavaraksi võetud. 10a pärast ehk pole Pirni uulitsas enam poodi ja siis jääks ainult vabasurma minek üle, sest tihendit poleks kuskilt võtta. Paroniidist sai muud tihendid lõigatud ja silikooniga kokku pandud, nii igaks juhuks, et öösel magada saaks. Tagasilöögid tekkisid kardaaniflantsi ja teo ristamisel. Kuna originaalis on seal selline mehine ca 3mm paks tihend, siis arvasin, et mitu õhukest tihendit annab sama tulemuse. Ega ikka andnud küll ja pidurdustrummel koos kojaga tilkus õlist. Harjutamine teeb meistriks ja hiljem tsehhi juhatajaks võiks moto kõlada ja vintsi lahkamine oli lõpuks samaselge kui Vene ajal Kalašnikovi lahkamine sõjarditel. Tavaline O-tihend ajas asja ära. Globoidtigu haaras korraga 3,5 hammast tegevusse ja jämedalt peaks see tähendama seda, et vints kannatab umbes 20t tõmmet. Vene osad asjad on fantastilised ja nii ka Zil 131 vints, mis on muudetava poolega, lahtiseletatult tähendab seda, et kui originaalis on vintsil see koda otsevaates vasakul, siis on see võlli teispidi asetamisel võimalik tuua paremale, mis oluliselt lihtsustas mu tulevasi plaane.
Väljavõte vahekastist: Gaz 66 on toodetud erinevaid väljavõtteid erinevatel aegadel. Antud hetkel on minu valdusesse jõudnud vahekasti väljavõte, mis vene tähtedega kannab nimetust "KOM". Algset päritolu ei oska öelda. Minu kätte jõudes oli see väga õnnetus seisus. Keegi oli näinud väga palju vaeva, et sellest jagu saada, kuid asi soovis veel ilmselt mitte alla anda. Laagrid kapitaalselt läbi, lülitusvõll kõver, lülitas ehk 20-25% hambumust jne. Asi lahti, võllid kaenlasse ja treiali-onu poole punuma. Ilmselt on sellel väljavõttel kunagi laagreid vahetatud ja pressi pole olnud käepärast ja võllid on konkreetselt otstest ära taotud. Esmareaktsioon oli, et väljavõtte kardaanivõll on kõver. Õnneks nii hull asi ei olnud ja laagripinnad said oma esialgse kuju, võlli ots uue keerme ja mina sain asja koostama hakata rahuliku südamega. Järgmine probleem oli väljavõtte lülitamises, sest originaalil käib see vist kuidagi kangiga auto tagant, mis ei ole kindlasti lahendus tänapäeval. Autol on peal suruõhu süsteem rehvide pumpamiseks ja otsustasin, et suruõhk võiks lülitada ka väljavõtet sisse/välja. Kokkupandud väljavõte taas kaenlasse, kõne meistrimehele ja muret kurtma, et mida vaja ja kuidas. On teostatav, oli otsus ja väljavõte jäi sinna ootama omale lülitusvõlli koos suruõhusilindriga.Liskas pidi kardaani flants saama turvasplindid ja kogu flants tuli uus teha, kuna originaal oli õhuke, kuid lai, vajasin paksemat, võimalikult väikese läbimõõduga sest ruumiga ei olnud priisata. Mina aga asusin terroriseerima mailidega kaasfoorumlast "Isakene", kes peale minu segasevõitu selgitusi sai aru, et mida ma ikkagi vajan ja saatis minule just need õiged elektriliselt juhitavad suruõhuventiilid/klapid. Tänud suured!
Aega oli kulunud omajagu ja saabus päev kui sain hakata kaste kokku liitma. Tihendi lõikamine oli minuti küsimus, tikkpoltide valmistamine roostevabast keermelatist natuke pikem protsess, kuid kokku said nad liidetud. Varemalt olid valminud vintsi kinnitus raami vahele ja vints oli omal kohal juba. Kardaanipukk sai Gaz 66 vintsikardaanilt originaal, esivintsilt siis, ja kardaanid on algselt Uaz tüüpi liikurilt. Pikem kardaan pärineb Uaz-469 tagasillalt ja lühema kardaani mudeli on teadamata, kuid ilmselgelt on ka Uaz päritolu. Asjad koos, väljavõtte lülitan suruõhupüstoliga sisse, sest elektritöö koos voolikutega on pooleli, õigemini pole veel alustatudki, kuid vaja ju teada saada, et kas töötab. Mootor tööle, vahekast neutraalile, käik sisse, sidur lahti ja suunurgad ülesse nähes, et vints pöörleb ja kõik toimib nii kui peab.
Hetkel töötab asi läbi käigukasti nii, et tagumise käiguga saan kerida trossi sisse ja edaspidi käikudega välja. Vints töötab ka auto liikumise ajal ehk vints on kasutatav ka koos veoga, kuid siis ei ole vahekasti väljavõttel hambumine täielik. Ennast vintsides saan samal ajal ka ratastega kaasa aidata, kuid millegi raskema vintsimisel tuleb vahekast neutraalile panna.
Abimehanismid ja muu mudru: Nagu sai mainitud, siis väljavõtte lülitus on suruõhuga. Varasemalt on mul tehtud esivintsi lülitusmuhvi lülitamine suruõhu peale viidud, et kabiinist väljumata saaks pooli lahti lasta. Tagumise vintsi lülitus on sama põhimõttega. Zili muhv on suurem ja seepärast on igaks juhuks kasulik kasutada jõuõlga ja sai tehtud muhvile lülitushoob, mida liigutab pneumosilinder. Samal ajal saan kabiinist juhtida väljavõtet kui ka tagumist pooli. Kuna vints tuli raamist kõrgemale niipalju, et kast enam peale ei mahtunud, siis tuli kasti kõrgemaks upitada 70mm. Alguses oli plaan kasutada vibratsioonipukse, kuid valmides tudises see kast tühjalt juba kahtlaselt ja kiskus kiiva, seega sai prusside peale mindud. Raami tagumine ots on kuni vintsini vibratsioonipuksidel, et tross saaks vabalt liikuda ja puuduksid ristitalad. Vintsirullikud tulevad raami külge keevitatuna täpselt kasti alla ja äramahutamiseks tuli kastitala vähe hakkida. Veoauto vintsirullikud on selline kaup, mida taas poest saada ei ole, seega sammud taas meistri juurde, kes tegi mulle ka esimesed rullikud. Rullikute lahtivõtmine tulevikus tähendab kasti tagumise otsa kergitamist mis pole väike töö ja ideaalis oleks rullikud hooldusvabad. Õnneks on kõik oskustega teostatav ja nii ka saab.
Lõpetuseks veel suured-suured tänud kasutajale Sidorov, kes treis, freesis, puuris, keermestas, hoonis ja ka veel mind talus
Lõpptulemus sai ideaalne ja just selline nagu soovitud!!