Ford Maverick 2,7 td jahutusveleliku vahetus?
Moderaatorid: jr, Moderators
Ford Maverick 2,7 td jahutusveleliku vahetus?
Mure siis selline. Täna hommikul -20 ja soojendus kinni külmunud. Soojendasin fööniga voolikuid lasin õhuvõtu restist kuuma sisse ja sain asja praeguseks jonksu. Selliseid hommikuid rohkem ei soovi ja hakkaks tosooli vahetama aga mitte ei suuda leida kohta kust plokist ka veleliku välja saaks? Radiaatorist ja pumba voolikutest tuleb mingi 4L? Kui keegi äkki teab kust punni otsida?
Seal kus lõppeb asfalt seal ootan sind ma 
-
MahviaDeTyrk
- I live off from the mud
- Postitusi: 4474
- Liitunud: N Nov 23, 2006 6:57 pm
- Asukoht: Tartu Off-Road Klubi
- Kontakt:
radikas peaks olema ju eraldi väljalaske punn, aga et kogu süsteemi tühjaks saada on kaks moodust pm:
1. lase mootor nii soojaks, et termostaat avaneks ja alles siis lase süsteem tühjaks, vastasel juhul jääb osa jahutusvedelikku lihtsalt plokki
2. Lase alguses radikast tühjaks niipalju kui tuleb, pärast seda eemalda termostaat ja siis peaks ka ülejäänud välja tulema.
Aga nagu eelnevalt mainiti, siis kui tõesti kontsentraati peale valada, siis peaks samuti hea saama
1. lase mootor nii soojaks, et termostaat avaneks ja alles siis lase süsteem tühjaks, vastasel juhul jääb osa jahutusvedelikku lihtsalt plokki
2. Lase alguses radikast tühjaks niipalju kui tuleb, pärast seda eemalda termostaat ja siis peaks ka ülejäänud välja tulema.
Aga nagu eelnevalt mainiti, siis kui tõesti kontsentraati peale valada, siis peaks samuti hea saama
Tegelikult ei, esiteks kes teab mis ollus sealt nii võib kokku tulla, teiseks kui seal sees mingi x vedelik, siis ma ei julgeks küll mingit garantiid anda, et see mingit klimpi ette ei tõmba kusagil.differ kirjutas:Aga kas jahutusvedeliku määrimisomadused jäävad siis piisavad? Kas kontsentraadis on määrdeained kah kontsentreeritud?dexter kirjutas: Aga nagu eelnevalt mainiti, siis kui tõesti kontsentraati peale valada, siis peaks samuti hea saama
Samas ei tohi ka ju erinevat värvi jahutusvedelikke samuti segada omavahel!!!
Ega sa seda jahutusvedelikku ometi õlitussüsteemi ei vala.differ kirjutas:Aga kas jahutusvedeliku määrimisomadused jäävad siis piisavad? Kas kontsentraadis on määrdeained kah kontsentreeritud?dexter kirjutas: Aga nagu eelnevalt mainiti, siis kui tõesti kontsentraati peale valada, siis peaks samuti hea saama
Me oleme kõik võhikud,ainult erinevates valdkondades.
Esimene artikkel jahutusvedelikust, mis ette jäi.
Vale jahutusvedelik rikub mootori varem või hiljem.
Heivo Viinalass
Keskmine autojuht teab, et kusagil auto kapoti all on radiaator ja seal sees peab olema mingi vedelik, mida nimetatakse vist jahutusvedelikuks. Või tosooliks?
Kui radiaatoris näikse midagi olevat, siis on kõik korras ja võib sõita. Tegelikkuses on asi keerukam.
Jahutusvedelik on väga oluline ja vale vedeliku kasutamine lõhub mootori varem või hiljem. Jahutusvedelik tagab mootorile õige soojusreiimi, hoides ära nii ülekuumenemise kui külmumise. Samas peab see kaitsma mootorit ka korrosiooni eest.
Rikutud mootor
Ka vesi on heade jahutavate omadustega, kuid ajab mootori Ģsoolikadģ rooste. Samuti külmub vesi null kraadil ning siis on tagajärjeks heal juhul lõhkine radiaator, halval juhul katkine mootoriplokk või mõlemad.
Sellepärast kasutatakse mootori jahutusvedelikuna spetsiaalseid segusid vee ja (monoetüleen)-glükooli 50% vesilahust, millele lisatakse korrosiooni vähendavaid manuseid. Tavaliselt on sellise jahutusvedeliku külmumistemperatuur 36 miinuskraadi juures.
Poeriiulitel on jahutusvedelikud müügil kontsentraadi ja valmislahusena. Kuigi meie tarbijad eelistavad osta kasutusvalmis jahutusvedelikke, on mujal Euroopas kasutusvalmis jahutusvedelik vaid juurde lisamiseks. Kontsentraati ostetakse soodsama hinna tõttu, et kogu süsteemi igal hooajal uus vedelik panna.
Tosool ei kõlba
Kõigil automanikel tasub enne talvekülmade kätte jõudmist uurida, milline jahutusvedelik on nende automootoris ja millal on seda viimati vahetatud. Jahutusvedelikke tuleb nende vananemise, eelkõige just korrosioonikaitse omaduste kadumise tõttu vahetada regulaarselt.
Paljud tarbijad arvavad, et tosool ongi jahutusvedelik. Sõna Ģtosoolģ kasutamine jahutusvedeliku asemel on nõukogudeaegne keelerudiment. Tegelikult on Tosool A-40M Vene standardi GOST järgne jahutusvedeliku nimetus, mis sobib vaid Vene autotööstuse toodangule. Enamik Eestis müüdavaid nn tosoole rikub moodsad Lääne autod ära.
Autotööstuse arenguga on jahutussüsteemid muutunud väiksemaks, õhemaks, samuti on vedelike ringlemise kiirus mitu korda tõusnud. Kerkinud on töötemperatuur ning kasutusele on võetud uusi kergmetalle (alumiinium, magneesium jt sulamid). Sellepärast on tootmisse tulnud uued jahutusvedelikud, mis on mõeldud kaitsma just neid moodsaid mootoreid.
Uusimate jahutusvedelike orgaanilised manused on keskkonnasõbralikud ning nende abil on olnud võimalik pikendada jahutusvedelike kasutusvälpa viie ja enama aastani. Mõned autotootjad annavad jahutusvedelikele kuni kümneaastase kasutusea, kuigi vedelike tootjad seda ei soovita.
Rusikareegel
Rusikareegel erinevate jahutusvedelike segamise kohta on järgmine: kui kasutatakse 50% kontsentraadi vesilahust, mille külmumistemperatuur on umbes 36 külmakraadi, võib lisada 10% mis tahes muud jahutusvedelikku. Kui kontsentratsioon on madalam, tohib lisada veelgi vähem.
Kui segada sisse rohkem teist jahutusvedelikku, ja kuna neis võidakse kasutada erinevat päritolu manuseid, jääb nende kontsentratsioon liiga madalaks ning jällegi ei säästa vedelik mootorit ja jahutussüsteemi.
Juhtivad jahutusvedelike tootjad näevad vedelikele ette kindlad vahetus-välbad. Tosooli tuleb vahetada igal aastal, silikaadipõhiseid igal teisel aastal ja orgaanilistel manustel jahutusvedelikku üle viie aasta.
Seda põhjusel, et manused ammenduvad ning mootor hakkab sisemiselt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist ning veepumba, termostaadi, lõdvikute, radiaatori ja teiste osade purunemist. Viimaste remont on kallis, sisemist korrosiooni saab aga Ģravidaģ vaid uute varuosadega.
Vale jahutusvedelik rikub mootori varem või hiljem.
Heivo Viinalass
Keskmine autojuht teab, et kusagil auto kapoti all on radiaator ja seal sees peab olema mingi vedelik, mida nimetatakse vist jahutusvedelikuks. Või tosooliks?
Kui radiaatoris näikse midagi olevat, siis on kõik korras ja võib sõita. Tegelikkuses on asi keerukam.
Jahutusvedelik on väga oluline ja vale vedeliku kasutamine lõhub mootori varem või hiljem. Jahutusvedelik tagab mootorile õige soojusreiimi, hoides ära nii ülekuumenemise kui külmumise. Samas peab see kaitsma mootorit ka korrosiooni eest.
Rikutud mootor
Ka vesi on heade jahutavate omadustega, kuid ajab mootori Ģsoolikadģ rooste. Samuti külmub vesi null kraadil ning siis on tagajärjeks heal juhul lõhkine radiaator, halval juhul katkine mootoriplokk või mõlemad.
Sellepärast kasutatakse mootori jahutusvedelikuna spetsiaalseid segusid vee ja (monoetüleen)-glükooli 50% vesilahust, millele lisatakse korrosiooni vähendavaid manuseid. Tavaliselt on sellise jahutusvedeliku külmumistemperatuur 36 miinuskraadi juures.
Poeriiulitel on jahutusvedelikud müügil kontsentraadi ja valmislahusena. Kuigi meie tarbijad eelistavad osta kasutusvalmis jahutusvedelikke, on mujal Euroopas kasutusvalmis jahutusvedelik vaid juurde lisamiseks. Kontsentraati ostetakse soodsama hinna tõttu, et kogu süsteemi igal hooajal uus vedelik panna.
Tosool ei kõlba
Kõigil automanikel tasub enne talvekülmade kätte jõudmist uurida, milline jahutusvedelik on nende automootoris ja millal on seda viimati vahetatud. Jahutusvedelikke tuleb nende vananemise, eelkõige just korrosioonikaitse omaduste kadumise tõttu vahetada regulaarselt.
Paljud tarbijad arvavad, et tosool ongi jahutusvedelik. Sõna Ģtosoolģ kasutamine jahutusvedeliku asemel on nõukogudeaegne keelerudiment. Tegelikult on Tosool A-40M Vene standardi GOST järgne jahutusvedeliku nimetus, mis sobib vaid Vene autotööstuse toodangule. Enamik Eestis müüdavaid nn tosoole rikub moodsad Lääne autod ära.
Autotööstuse arenguga on jahutussüsteemid muutunud väiksemaks, õhemaks, samuti on vedelike ringlemise kiirus mitu korda tõusnud. Kerkinud on töötemperatuur ning kasutusele on võetud uusi kergmetalle (alumiinium, magneesium jt sulamid). Sellepärast on tootmisse tulnud uued jahutusvedelikud, mis on mõeldud kaitsma just neid moodsaid mootoreid.
Uusimate jahutusvedelike orgaanilised manused on keskkonnasõbralikud ning nende abil on olnud võimalik pikendada jahutusvedelike kasutusvälpa viie ja enama aastani. Mõned autotootjad annavad jahutusvedelikele kuni kümneaastase kasutusea, kuigi vedelike tootjad seda ei soovita.
Rusikareegel
Rusikareegel erinevate jahutusvedelike segamise kohta on järgmine: kui kasutatakse 50% kontsentraadi vesilahust, mille külmumistemperatuur on umbes 36 külmakraadi, võib lisada 10% mis tahes muud jahutusvedelikku. Kui kontsentratsioon on madalam, tohib lisada veelgi vähem.
Kui segada sisse rohkem teist jahutusvedelikku, ja kuna neis võidakse kasutada erinevat päritolu manuseid, jääb nende kontsentratsioon liiga madalaks ning jällegi ei säästa vedelik mootorit ja jahutussüsteemi.
Juhtivad jahutusvedelike tootjad näevad vedelikele ette kindlad vahetus-välbad. Tosooli tuleb vahetada igal aastal, silikaadipõhiseid igal teisel aastal ja orgaanilistel manustel jahutusvedelikku üle viie aasta.
Seda põhjusel, et manused ammenduvad ning mootor hakkab sisemiselt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist ning veepumba, termostaadi, lõdvikute, radiaatori ja teiste osade purunemist. Viimaste remont on kallis, sisemist korrosiooni saab aga Ģravidaģ vaid uute varuosadega.
Mitsubishi Pajero Wagon GLS 2,8TD
Mitsubishi Galant GTZ 3,0
Mitsubishi Galant GTZ 3,0
Valasin konsentraati otsa, loodan, et nüüd ok! Ma otsisin punni nii radika kui ploki küljest aga ei ole neil kummalgi. Vähemalt mina ei leidnud. See termostaadi varjant ei lähe ka kahjuks läbi sest need torud kuhu voolikud mootori külge käivad on plokist nii 10cm kõrgemal. Proovisin ka nii, et jätsin radika alumise vooliku lahti ja panin korraks käima, et äkki pump lööb tosooli üles aga tulemus ikka vaid mingi 4,5L. Olen igasugu masinatel enne vahetanud kõiksugu vedelikke aga vat minu enda auto on mulle mõistatus! Ma saan mootorit vaadates nii aru, et kui kõike tahad kätte saada siis üks kahest. Kas keera auto katuse peale või kruvi veepump maha!dexter kirjutas:radikas peaks olema ju eraldi väljalaske punn, aga et kogu süsteemi tühjaks saada on kaks moodust pm:
1. lase mootor nii soojaks, et termostaat avaneks ja alles siis lase süsteem tühjaks, vastasel juhul jääb osa jahutusvedelikku lihtsalt plokki
2. Lase alguses radikast tühjaks niipalju kui tuleb, pärast seda eemalda termostaat ja siis peaks ka ülejäänud välja tulema.
Aga nagu eelnevalt mainiti, siis kui tõesti kontsentraati peale valada, siis peaks samuti hea saama
Ma sellepärast uurisingi, et äkki on keegi seda asja enne teinud ja teab kust otsida seda punni.Seal kus lõppeb asfalt seal ootan sind ma
Kas tõesti pole plokil punni kuskil !?snaker kirjutas:Valasin konsentraati otsa, loodan, et nüüd ok! Ma otsisin punni nii radika kui ploki küljest aga ei ole neil kummalgi. Vähemalt mina ei leidnud. See termostaadi varjant ei lähe ka kahjuks läbi sest need torud kuhu voolikud mootori külge käivad on plokist nii 10cm kõrgemal. Proovisin ka nii, et jätsin radika alumise vooliku lahti ja panin korraks käima, et äkki pump lööb tosooli üles aga tulemus ikka vaid mingi 4,5L. Olen igasugu masinatel enne vahetanud kõiksugu vedelikke aga vat minu enda auto on mulle mõistatus! Ma saan mootorit vaadates nii aru, et kui kõike tahad kätte saada siis üks kahest. Kas keera auto katuse peale või kruvi veepump maha!dexter kirjutas:radikas peaks olema ju eraldi väljalaske punn, aga et kogu süsteemi tühjaks saada on kaks moodust pm:
1. lase mootor nii soojaks, et termostaat avaneks ja alles siis lase süsteem tühjaks, vastasel juhul jääb osa jahutusvedelikku lihtsalt plokki
2. Lase alguses radikast tühjaks niipalju kui tuleb, pärast seda eemalda termostaat ja siis peaks ka ülejäänud välja tulema.
Aga nagu eelnevalt mainiti, siis kui tõesti kontsentraati peale valada, siis peaks samuti hea saama